“Kui me jätkame sama poliitikaga – hoiame piire kinni lootuses, et viirus niimoodi ei levi – tuleb meil ära kasutada kõik sisemised ressursid. Muul moel pole ju võimalik meil oma põllumajandust aidata. Seda ei peaks serveerima nii, et viime lapsed orjatööle, vaid anname noortele hoopis võimaluse aru saada, kuidas leib lauale jõuab,” räägib Haller

Lastevanemate Liidu juhatuse liikme sõnul seisneb küsimus lihtsalt selles, kuidas korraldada ööbimine ja toitlustamine: “Aga see on juba logilistiline küsimus. Ma ütlen ausalt, nädalake põllulapil oleks kooliõpilastele kindlasti väga hariv protsess.”

Haller nendib, et ideaalis võiks iga kooli kogukond saada aga ise otsustada, kas ollakse sellise asjaga nõus.

Õpilase töö on õppida

Viie lapse isa ja endise pedagoogi Uno Trummi hinnangul oleks laste kooliajast põllutöödele saatmine peaaegu sama rumal plaan kui ettepanek kaitseväelased põllu peale saata.

“Ma olin ise 8-aastane kui tööle läksin ja mul poleks midagi selle vastu, kui mu lapsed saaksid suvel tööl käia – minu 10-aastasele kuluks selline rakendus väga ära. Aga sügisel kooli ajast, mitte mingil juhul. Lapsed peavad oma tööd tegema koolis ja õppima, mitte põllul abis käima,” rõhutab Trumm.

Lapsevanema sõnul ei seisne küsimus selles, kas lapsed tahaks minna. “Minu vanused on lapsena kõik põllul käinud, kartulipõllul sai nii hullata kui mängida. Aga kooli ajal on õpilase töö ikkagi õppida.”

Riigi lukus hoidmine ülepingutatud

Aivar Halleri sõnul on Lastevanemate Liit seda meelt, et riigi lukus hoidmine on pisut ülepingutatud. “Mujal maailmas näitavad arengud seda, et ilmselt tuleb taotleda ikka suurema osa elanikkonna immuunsust. Ja kaitsta neid riskigruppe, kes vajavad kaitset. Lapsed on täna see seltskond, kes võiks rahulikult koolis käia ja liikuda. Aga kui valitsus on otsustanud, et me oleme lukus ja võõrtöölisi kasutada ei saa, siis peabki hakkama saama nende vahenditega, mis meil on.”