Ahto Vili Ingmar Muusikus

Kui kunagine Torma majand Jõgevamaal 1990. aastail reformiti, oli seal lehmade keskmine aastatoodang 3700 kg piima lehma kohta ja teravilja saadi põldudelt vaid 2,5 ha. Oli tõeline hulljulgus ühe kõige mahajäänuma majandi baasil kaasaegne tootmine üles ehitada, aga Ahto Vili ei kõhelnud kordagi. Aastakümnetega on see mees rajanud Tormasse kaasaegse põllumajandusettevõtte, kus kõrge aretusväärtusega piimakari on vabariigi tipus.

Esimesena ehitas ta Tormasse külmlauda, ta on koostöös Maaülikooli teadlastega aastaid tegelenud karjaaretusega, põldudele on jõudnud kaasaegne tehnoloogia, söödaratsioone hakati koostama teadlaste näpunäidete järgi.

Nii on Ahto Vili oma tegevustega tõstnud Torma kandi tuntuks kui kaasaegse põllumajanduskeskuse. 2018. aastal otsustas mees, viidates ka oma vanusele, loobuda aktiivsest põllumajandustegevusest ja müüs Torma POÜ Austria kapitalil osaühingule Vaklak. Müüki kommenteeris ta toona järgmiselt: „Ma usun, et Torma POÜ on nüüd heades kätes. Kartus väliskapitali ees on minu meelest pseudohirm.”

Siiski pole Ahto Vili olnud ainult põllumehest töörügaja, ta on ka visionäär, kes on aateliselt Torma kandi uuele elule äratanud. Vili on korduvalt rõhutanud: „Torma on ju Carl Robert Jakobsoni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majandada.”

Selle mehe eestvedamisel algatati C.R. Jakobsoni künnipäevad, kõva laulu- ja pillimehena on Ahto Vili olnud ka üks Torma Puhkpilliorkestrite festival TOPOF algatajaid. Laia haardega on Ahto Vili edendanud kodukandi elu nii põllumajanduse kui kultuurivallas.