Koolilõuna Foto: Karli Saul

Uurisime erinevatelt koolidelt, kuidas on nemad lahendanud söögivahetunnid ja kas nad on üldse mingeid muudatusi teinud, et sööklasse ei tekiks suuri rahvamasse.


Gustav Adolfi Gümnaasium


Gustav Adolfi Gümnaasium on Eesti esimene haridusastutus, kus eelmise õppeaasta seisuga omandas haridust 1403 õpilast.


Tegemist on suure kooliga, kus selliseid olukordi on tunduvalt raskem lahendada kui väikestes maakoolides. "Kuna meie kool on nii suur, siis tegelikult olid meil vahetunnid ennegi hajutatud," kinnitab koolidirektor Henrik Salum. Sellegi poolest hajutasid nad söögivahetundidel õpilaste hulka nii, et korraga ei sööks nii palju inimesi.


"Söögivahetunnid on jaotunud pooleks," seletab Salum. See tähendab, et pooled õpilased söövad esimeses vahetunni pooles, teised teises pooles.
Kõige varasem lõuna tuleb süüa juba 10.30 ja kõige hilisem 12.40.

Viljandi Gümnaasium


Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Matsin kinnitab samuti, et nemadki on koroonaga arvestanud. "Meil oli juba varem suhteliselt hajutatud söögivahetunnid," räägib Salum. Viljandi Gümnaasiumis pole otseselt söögivahetunde, mis tähendas varasemalt seda, et iga õpilane valmis ise, millal tal lõuna on.


Siiski otsustasid nad vähemalt praeguseks ajaks korda muuta. "Me panime tähele, et õpilastel läheb kõige sagedamini kuskil kella 11 ajal kõht tühjaks, seega me arvestasime sellega," kinnitab Salum.


Kuna Viljandi Gümnaasiumis on vaba päevakava ja tundide pikkused erinevad, siis nüüd käivad nad söömas ajutise graafiku alusel.


Tõrva Gümnaasium


Lõuna- Eestis Tõrva Gümnaasiumi direktori Ivar Hanvere sõnul jätkub neil kõik samas vaimus nagu enne. "Meil on päevas kolm söögivahetundi ja kõik saavad ilusti süüa," räägib Hanvere. Direktor kinnitab, et neil pole nii palju õpilasi ja kõigile õpilastele on tagatud turvaline keskkond.


Keila kool


Keila koolil õpilased on igapäevases õppes jaotunud niikuinii kahte kooli. Kommunikatsioonijuhi Kadri Pihelo sõnul võetakse koroonat täie tõsidusega ja on sööklas pika järjekorra vältimiseks erinevaid meetmeid kasutanud.


„Väikeses majas on vahetunnid lühemad ja suures majas lõppevad tunnid natuke varem. Oleme teinud kõik selleks, et ei tekiks järjekordasid. Pihelo sõnul peavad õpilased ka enne sööklasse pääsemist käsi pesema. „Kätepesu jälgivad õpetajad hoolega,” kinnitab kommunikatsioonijuht.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!