RMK lageraie Kangrus Foto: Madis Veltman

Hasso Krull märkis kolmapäeval, 25. oktoobril Riigikogus toimunud keskkonnakonverentsil loodusliku kapitali mõistet lahti seletades, et see koosneb taastuvatest ja taastumatutest loodusvaradest ning kujutab endast kapitali, mis on mõõdetav ning mis toodab rahas hinnatavat väärtust.

Looduslikku kapitali saab hoida kahel moel, nõrga ja tugeva meetodi abil. Nõrga meetodi puhul peab taastuva loodusliku kapitali hulk püsima samal tasemel ja loodusvarade kasutamise (hävitamise) peab kompenseerima.

Tugev meetod näeb ette, et loodusressursside kasutamine peab jääma samale tasemele ning investeerima peaks loodusliku kapitali hoidmisse või siis peaksid need, kes hävitavad looduslikku kapitali, maksma selle eest renti.

"Näiteks maksma toetust erametsaomanikule, kes hoiab oma metsa puutumatuna," selgitas Krull.

Seisame dilemma eest, kas säilitada või taastada ning kumb lähenemisviis on mõttekam. Looduslik kapital, mis meil praegu olemas on, vajab hoidmist ja tegelikult ka kasvatamist – nii nüüd, kui kauges tulevikus. Kui räägime metsast, siis saab kasvatamine eriti oluliseks küsimuseks.

Tasuta loodust pole olemas

Puhas õhk tundub elu ja olemise pärisosana, aga maailmas on juba kohti, kus seda ei jätku. Seda tuleb hakata tootma, praegu korraldavad seda puhta õhu taastootmist metsad. Ka jõgede ja järvede vesi on seotud kõikide muude kooslustega, ka põhjaveega, metsaga, puhta õhuga. Metsad ja sood omakorda ka. Ja kahtlemata loomad ja linnud.

Tihtilugu arvatakse, et põhjaveest alguse saanud allikas on tühi-tähi, kui kaevandamisel juhtubki midagi ja allikas kuivab, ostame pudelivee poest. Hasso Krull pöörab selle mõtteviisi peapeale, väites, et hoopis pudelivesi on tühi-tähi.

Kõike eelnevat arvestades leiab Krull, et täiesti tasuta loodust pole olemas ja kui mõni lüli sellest ahelast eemaldada, saab kogu süsteem rikutud, kuna midagi jääb sealt puudu.