Streliitsia Shutterstock

Emadepäeval kingitakse palju lilli, eriti teeb südame soojaks, kui laps on kimbu enda käega loodusest noppinud. Ometi pole taimed oma õisi välja mõelnud mitte meile rõõmuks ja noppimiseks, nemad püüavad meelitada hoopis tolmeldajaid: mesilasi, kimalasi, liblikaid ning muid pisimutukaid.

Näiteks ananasside Andidest pärit hiiglaslikud sugulased puiad (Puya) ning Lõuna-Aafrika paradiisilinnulilled (Stretlizia) on oma tolmeldajatele välja mõelnud suisa õrred. Paljude puiade hiiglaslikel õisikutel on orana välja ulatuvad külgharud, millel õisi ei arenegi ning kus lindudel on mõnus istuda ja õitest nektarit juua. Paradiisilinnulilled on katsunud natuke lihtsamalt läbi ajada, kuid nendegi kroonkure pead meenutava õisiku alusel on tugev kandeleht, kuhu nektarilindudel on mõnus maanduda.

Eesti looduse tuntuim näide on vast orhideede hulka kuuluv kärbesõis (Ophrys insectifera), kes oma kuju ja lõhnaga matkib emasputukat, meelitades sel viisil kohale kiimalisi isaseid, kes õiega paarituda püüavad ning nõnda, kabistades õit õie järel, õietolmu edasi kannavad.

Avalehele
0 Kommentaari