Puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk ütles, et pärast ajakirjaniku lahkumist puhastatakse lett desinfitseerimisvahendiga. Selle pudel seisab ka letil. Ta hõikas fuajeesse astudes juba kaugelt, et lähemale kui kaks meetrit ta vestluspartnerile ei tule.

Sieberk luges ette puhkeküla olukorra, mis näitab, kuhu on koroonaviiruse leviku mõju viinud ühe Läänemaa vanima turismiettevõtte.

Roostal on uhketes kämpingumajakestes ööbimine ümber korraldatud nakkuseleviku ajastule omaselt – maja saab broneerida veebis või helistades, ning kohale saabudes on võti ukse ees. Raha tuleb maksta veebipanga kaudu. Peamajja ei pea külaline üldse minema ja töötajatega kohtuma. Seda enam, et restoran on külalistele suletud ja sinna polegi asja. Süüa saab igaüks teha kämpingu köögis või ka väljas grilliplatsil.

Kuigi majad on külaliste ootel, on need tühjad. “Tegelikult roostlaste 30 aastat tagasi algne idee olidki sellised mökkid nagu on Põhjamaades,” ütles Ingrid Sieberk. “Nüüd on olukord mänginud kätte selle 30 aasta taguse asja. Majas võid olla, lihtsalt majad lähevad müüki ilma hommikusöögita. Köök on olemas, nõud on olemas, saad seal ise süüa teha.”

Valmistutakse suvehooajaks

Sieberki sõnul ei koonda ettevõte vähemalt esialgu ühtegi inimest. Töötajaid on 28.

“Kõik saavad tööd, sest saame puhkeküla hakata ette valmistama hooajaks – majade suurpuhastused, mehed jätkavad dušinurkade renoveerimist ja suurprojektid – Ormsö saali ventilatsioon ja trassiparandus – jäävad ka töösse. Aga muud suurprojektid me katkestasime.”

Kellel võimalik, need töötavad kodust, kellel on puhkust saada, see puhkab. “Niikuinii enne hooaega olid puhkused plaanitud, tõstame need natuke ettepoole,” lausus Sieberk.

Sieberki sõnul pole varem Roostal niipalju töötajaid olnud kui seekord, sest toitlustuse osakaal oli puhkekülas talvel suur. Seepärast oli tööl viis kokka. Enne koroonaviiruse leviku algust oli kõik hästi.

Hästi oleks ka lähikuudel, kui traditsiooniliselt saaksid kohale tulla linnuvaatlejad. “Märts, aprill on olnud läbi ajaloo linnuvaatlejate kuud. Täna ei pääse keegi riiki sisse,” märkis ta.

“Huvitav olukord. Väga kahju, et turism on see, mis esimese löögi sai,” lisas Sieberk.