Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits Sven Arbet

Eelmisel aastal korrastas maa-amet katastrit, mis tõi kaasa ka omajagu segadust. Oli neid, kelle maavaldus jäi kaardi järgi väiksemaks ja oli neid, kel senine põllumaa muutus metsamaaks. See tekitas küsimusi, et kuidas enne oli kaardi järgi üht moodi ja nüüd siis hoopis teisiti, looduses piirid aga ei muutunud. 

Ma ei rääkinud kaartidest sugugi ilma tagamõtteta. Kui me kaarte täpsustame regulaarselt – ¼ igal aastal, siis on see kõige täpsem ja kõige usaldusväärsem andmestik, mis meil Eestimaa kohta on. Katastris olid aga piiriandmed ja kõlvikud selle seisuga, millal see katastriüksus moodustati. See võis olla 10–20–30 aastat või veelgi kauem aega tagasi.

Looduses tõesti miski ei muutunud, aga kui me teame, et meil on üks andmestik täpsem kui teine, siis on loogiline, et võtame kasutusele selle, mis on täpsem.

Aga seda oli vist inimestel raske mõista?

Üks on see, et kaardid on tänapäeval täpsemad ja teine see, et katastriandmestik peab olema kaardi ja loodusega vastavuses. Ehk jõe, järve või tee kontuur peab olema sama nii põhikaardil kui ka katastris. See on üks põhjus, miks asjad muutusid.

Avalehele
5 Kommentaari
Loe veel: