Maad ja loomad kirja: algab suur põllumajandusloendus
Homsest alates hakkavad nii suured kui väikesed talupidajad, loomaomanikud, mesinikud ja maasikakasvatajad kõiki oma loomi, kodulinde, mesilasperesid üle lugema, sest algab suur põllumajandusloendus.
Kõik maa- ja loomaomanikud saavad 1.septembrist kuni 20. septembrini vastata statistikaameti küsimustikule veebi teel. Kui seda ei tehta, võtavad ametnikud teiega ise ühendust.
Statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee teatas, et seekordses loenduses osaleb üle 11 500 majapidamise, kõigile osalejatele on eelnevalt vastavad teatised saadetud ja küsimustele vastamine on kohustuslik.
Põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant, eelmine oli 2010. aastal. Seekordse loenduse korraldab Statistikaamet 1. septembrist kuni 15. novembrini. Selliseid põllumajandusloendusi korraldavad kohustuslikus korras kõik Euroopa Liidu riigid, sest loenduse andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aluseks.
Ametist soovitatakse, et inimesed võiksid kuni 20. septembrini vastata ise veebis küsimustele. Veebikeskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID-ga.
Nende majapidamiste juhtide või valdajatega, kes ei ole 20. septembriks oma andmeid veebis esitanud, võtab 21. septembrist kuni 15. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.
Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee selgitas, et loendusel küsitakse kõigilt põhiandmeid majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta.
„Selle loendusega kogume andmeid vähemalt 98% riigis kasutatava põllumajandusmaa (v.a koduaiad) ja 98% loomühikute kohta. Kasutatava põllumajandusmaa hulgas on ka püsirohumaa, kus tehakse ainult hooldusniitmist, kuid mille eest saadakse toetusi,” selgitas Valdvee loenduse haaret.
Andmeid kogutakse uuringuga ja osa andmeid saadakse otse registritest.
Samas kogutakse osa andmeid ainult neilt majapidamistelt, kes on juhuvaliku teel välja valitud. Nii küsitakse valimisse sattunud majapidamistelt lisaks ka loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmeid, teavet tööjõu ja muude tulutoovate tegevuste kohta. Valdvee selgitas, et suur osa infot on eelnevalt saadud erinevatest registritest (PRIA, maa-ameti maakataster, töötamise register), nii on on küsimustikud juba osaliselt eeltäidetud ja neid saab vajadusel täpsustada.
„Kui registrites on teie majapidamise andmed olemas, siis on küsimustikku täites juba palju korrektseid andmeid ees ootamas ja täita tuleb ainult puuduv osa,“ ütles Valdvee.
Ta tõi esile, et kogutud andmed on konfidentsiaalsed, neid avaldatakse ainult üldistatult. Ka tuleks vahet teha, kas teilt andmete küsitleja on ikka Statistikaametist, mitte mõni petis, kes püüab kätte saada näiteks pangakonto numbrit või ID– kaadi andmeid. Tasub teada, et ametnikud helistavad ainult Statistikaameti ametlikult numbrilt 625 9110, ka on küsitlejate nimed kirjas statistikaameti kodulehel.
Põllumajandusloendusel 2020 uuritakse põllumajanduslikke majapidamisi (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid), kui on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, puukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).
Põllumajandusliku majapidamise andmeid küsitakse selle valdajalt, juhilt, valdaja või juhi esindajalt.
