Talvine loodus Madis Veltman

Taas on käes aeg, mil kuumaks kõneaineks lähenevate pühade ilm. Valged või mustad jõulud, selles on küsimus. Tundub, et isegi need, kellele lumine talv muidu väga ei meeldi, tahaksid vähemalt korrakski lund, pühade ajaks. Seepärast, et õiged jõulud on ikkagi valged!

“Jõulud peaksid tulema valged ja külmagi omajagu, vähemalt Lõuna-Eestis isegi oma paarkümmend kraadi,” ennustab Maalehe ilmatark Enno Kalde Võrumaalt meile igati talvise näoga pühi.

Kuigi praegu on väljas taas plusskraadid, hakkab ilm mõne päeva pärast tasapisi jahenema ja kuu keskpaigas on külm kohal ega piirdu enam kümnest väiksemate miinuskraadidega. Enne jõule jõuab ka omajagu lund maha sadada, ning kel saan ja hobune olemas, saab küla vahel saanisõitugi teha.

Andresepäeval suur kaal

Kuna saabuv talv ise on Kalde ennustuse järgi üldiselt sagedasti muutuvate ilmadega, siis samuti võib minna pikkade pühade ajal. Seda enam et on ikkagi üleminekuaeg sügisest talveks, mil ilm kipubki heitlik olema. Nii võib ainuüksi ühe ööpäeva jooksul ette tulla suuri muutusi.

“Seega ootan jõulude ajal nii parajalt külma kui ka tuiskugi vahel, tuleb sellega leppida,” ütleb ta.

Oktoobri lõpu Maalehes ilmunud suures talveennustuses pakkus Pärnumaal Lõpe külas loodust vaatlev Ilmar Tiismaa, et eesootav talv on soe kuni kevadeni välja. Seda näitasid talle toona jahimeeste toodud kaks metsseapõrna, mis olid algusest lõpuni õhukesed. Ent novembri teisel poolel toodud uus põrn lubas talveks 30 kraadist kõvematki pakast.

“Üllatus missugune, vana kuldi põrna esimene pool oli ühtlaselt väga paks, 3–3,5 sentimeetrit, mis tähendab ikka väga käredat ja kõva pakasega talve kuni selle keskpaigani välja,” räägib Tiismaa.

Jahimeeste sõnul olnud too kult end ka rasva söönud, seegi on tavaliselt märk eesseisvast külmast talvest.

Millal siis talveks läheb? Tiismaa võtab täpsema aja ennustamiseks appi esimese lume. Tema kodukandis tuli esimene lumi 7. novembril ja talv hakkab pihta sellest 40 päeva hiljem. Seega detsembri keskpaigas ja põrna uskudes kohe ka külmalt. Ilmatarga sõnul võivad jõuludki valged tulla.

“Põrna teine pool läheb aga järsku õhukeseks, seega külma on poole veebruarini, misjärel järsku soojeneb ja tuleb varane kevad,” jätkab ta.

Miks siis põrnad nii erinevat juttu räägivad? Ilmatarga sõnul oli oktoobris veel liiga vara põrnade põhjal talve ennustada. Ta on kogenud, et põrn näitab talve kulgu lühiajaliselt ja kohastudes vahepealsete ilmamuutustega muudab ka oma kuju. Parim aeg nende pealt talve lugeda on veidi enne jõule, kuid ka praegu on nad juba üsna usaldusväärsed.

Järgmine lumi peaks jääma

Maalehe ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt Koikse külast on seda meelt, et pühade ajal siiski suurt külma karta pole, kuni kümmekond kraadi. Ja mis peamine – pühad peaksid valged tulema! Peaksid, kuid väga kindel ta selles pole.

Vanarahva tarkuse järgi lubas jõuludeks lund see, et andresepäeval oli külm, terve päeva miinuskraadid, selgitab Saidla. Aga kehv oli seejuures, et tuul puhus lõunast, mis vähendab valgete jõulude tõenäosust poole võrra.

“Oleks andresepäeval olnud ida-, kirde- või põhjatuul, siis olnuks kindel, et jõulud on valged. Puhub ta aga vesikaarest või lõunast ja väljas väikesed külmakraadid, siis on nibin-nabin, kus on rohkem lund, kus üldsegi mitte,” põhjendab ta.

Praegu saabunud uus soojalaine peabki ilmatarga sõnul lume ära sulatama. Seepärast, et see on teine lumi sel talvel. Kuna esimene lumi oli maas kaks päeva, siis nii palju kordi, kui esimene päevi püsis, lumi ka sulab. Nüüd, kui kolmas lumi maha sajab, peaks see jääma kevadeni.

Vahetevahel läheb aga nii, et lumetu 24. detsembri järel suisa üleöö rõõmustab esimene jõulupüha meid valge maaga. Selline jõuluime juhtus näiteks Ristnast Võruni 1991. aastal.

Saidla kipub arvama, et tema kodukandis on siiski väike jõululumi maas. Mida kaugemale ida suunas Peipsi poole minna, seda paksemalt. Küll kahtleb ta, kas saartel ja mererannikul, küllap ka Tallinnas lund üleüldse on. Pühi ja tervet aastalõppu iseloomustavad veel tugevad tuuled. Jõulukuud peab ta tänavu siiski kõigest talve ettevalmistuseks, alles jaanuari alguses hakkab rohkem külma kruttima ja 10. jaanuari paiku on tõsine talv käes.

“Seapõrna ma seekord näinud ei ole, küll olen uurinud ahvenauimi. Loodan, et enne jõule toob mulle päkapikk põrna ka,” avaldab Saidla oma pühadesoovi.

Väike-Maarja – valgete jõulude pealinn

Tegelikult pole valged jõulud ühtigi väga haruldased, kuigi nii kipub tunduma. Ilmateenistus aitas mälu värskendada ja selgus, et eelmisel jõululaupäeval oli üle Eesti lumi kõikjal maas, aasta varem oli mõnel pool maa must, mõnel pool valge. Tõsi, aastail 2015 ja 2016 tuli leppida mustade jõuludega.

Vahetevahel läheb aga nii, et lumetu 24. detsembri järel suisa üleöö rõõmustab esimene jõulupüha meid valge maaga. Selline jõuluime juhtus näiteks Ristnast Võruni 1991. aastal, samuti meie saartel 1977. aastal. Ent on ka vastupidi läinud, kui esimese või teise püha hommikuks on eelmise päeva võlumaa haihtunud. Nii oli eelmiste jõulude ajal mitmel pool Lääne-Eestis suure sulaga.

Ilmastatistika veenab ja seda ilma kahtlusteta, et ilmataat pole võrdõiguslane, sest ta ei jaga valgeid jõule Eestis kõigile võrdselt. Enim teebki ta liiga läänepoolsele Eestile koos saartega. Ilmateenistuse andmed näitavad, et viimase 54 aasta ehk 1965–2018 jõululaupäevadel ei ole kübetki lund kõige sagedamini maas olnud Vilsandil ja seda enam kui pooltel kordadel – 29-l. Samas kui Väike-Maarjas on musti jõule tulnud pidada kõigest neljal ja Narvas kuuel korral. Rääkimata sellest, et ka päike tõuseb Ida-Eestis varem…