Kas tuleb jälle pea olematu talv, eelmise sarnane? Sellist küsimust võib iga päevaga kuulda aina sagedamini. Maalehe ilmatargad on uurinud seapõrnasid, ahvenauimesid, sügislehtede langemist ja veel sadat ilmamärki ning teavad vastust.

Kas tuleb jälle pea olematu talv, eelmise sarnane? Sellist küsimust võib iga päevaga kuulda aina sagedanini. Maalehe ilmatargad on uurinud seapõrnasid, ahvenauimesid, sügislehtede langemist ja veel sadat ilmamärki ning teavad vastust,

"Mina siin Soomaal pole küll veel näinud lund ühestki otsast, see hiljutine lumi jäi 10 kilomeetrit eemale. Kus seda tuli, oli see ainult ehmatuseks paljudele, et nüüd vaja autodele kähku talvekummid alla panna. Ei maksa pabistada Talv võis, jah, küll märku anda, aga loota teda küll veel niipea ei ole. Kes seda ootavad, neil on vaja kassi kannatust, mitte niisama kannatust," räägib Soomaal elav ilmatark Indrek Hein.

"Iga aastaga laseb talv end ka järjest kauem oodata. Alates talvest 2013/14 on see külmim aastaaeg muutunud üha soojemaks. Erand oli vaid 2017/18, kui keskmiseks temperatuuriks arvutati –2,4 °C, kuid mis jäi ikkagi pikaajalisest Eesti keskmisest talve temperatuurist 0,8 kraadi soojemaks," nendib Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern.

Maalehe ilmatarkade pikas ja põhjalikus talveennustuses leiab vastuse ka küsimus, kas tuleb jälle pea olematu talv või kas võib karta ka 30kraadist pakast. Viimaste aastakümnete talvesid analüüsib Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern, kes heidb pilgu ka eeloleva talve prognoosidele.

Avalehele
83 Kommentaari
Loe veel: