Maaomanik võttis maha põlispuudeallee, kuigi üldplaneering seda ei luba. Kellel on õigus?

Ühe vana allee raiumise tagamaade uurimine tõi välja, et riigiametid ei pööra piisavat tähelepanu KOVde üldplaneeringutes sätestatud piirangutele.

Hiljaaegu lasi üks Valgamaale Tõrva valda talumajapidamise soetanud maaomanik maha raiuda suure osa talusüdame ümber kasvanud puudest, sh ka maja juurest suurele teele viiva põlispuudega allee.

Asjaga kursis olevates inimestes tekitas see küsimuse, kas me siiski ei peaks kaitsma oma ajaloolisi kultuurmaastikke, mille hulka traditsioonilise osana kuuluvad kahtlemata ka põlispuudega ääristatud sissesõiduteed, hekid ja majasid ümbritsevad metsatukad.

Siinkohal ei kasuta ma põlispuude mõistet juhuslikult, sest kõnealune allee asus kunagise Põrdala valla aladel, mis nüüd osa Tõrva vallast.

Toonase Põdrala valla üldplaneering, mis ka pärast ühinemist kehtib, sätestab, et iga väljaspool metsamaad üksikult või gruppides kasvavat puud, mille rinnasdiameeter on üle 41 cm, tuleb käsitleda põlispuuna ning kõik selliste puudega seotud tegevused tuleb kooskõlastada vallavõimudega.