Keskkonnaminister Rene Kokk Foto: Jaanus Lensment

Läbirääkimiste esimesel nädalal tehti edusamme sellistel teemadel nagu näiteks tehnoloogia areng, teadusalane koostöö ja riiklike kliimamuutustega kohanemise plaanide koostamine.

„Jätkuvaks vaidluskohaks on endiselt riikidevahelise süsiniku kvoodikaubanduse reeglid. Esimese nädala lõpuks jäi riikide vahele veel mitmeid erimeelsusi,“ märkis Madris viibiv kliimaosakonna nõunik Kadri Sipp.

„Kas lubada Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel kasutada Kyoto Protokolli kvoodiühikute ülejääki või kuidas tagada riikide kliimakavade ambitsioon, kui üks riik teisele kvoodiühikuid müüb ja tehingute maksustamise temaatika – need küsimused jäävad otsustamiseks ministritele.“

„Üldiselt on konverentsi esimene nädal olnud väga intensiivne ning ka täna on oodata, et sisuteemade arutelud kestavad hiliste õhtutundideni,“ kommenteeris Kadri Sipp.

„Kuna poliitilisemad küsimused tuleb otsustada peagi COP 25-le saabuvatel ministritel, siis see lisab ka teatavat survet läbirääkijatele, et eelnevalt saavutada võimalikult palju kokkuleppeid,“ lisas Kadri.

Ametlike läbirääkimistega üheaegselt toimub konverentsil ka palju kõrvalüritusi. Konverents on kokku toonud hulgaliselt erasektori ja kodanikuühiskonna esindajaid, kes tutvustavad oma tegevust kliimamuutuste ohjamisel.

Näiteks jagatakse ka häid praktikaid, milliste tehnoloogiate abil energeetikas, transpordis, põllumajanduses ja teistes sektorites saastenumbreid vähendada. COP 25 tähelepanu all on muuhulgas ka see, kuidas kliimamuutuste mõjudega kohaneda.

Seekordne kliimakonverents on Madriidi toonud ligemal 27 000 osalejat.