Alustame peamisest. Abitu­rien­did ütlevad, et nad on juba häälestunud nii, et eksameid ei tule. Tegelikult aga praegu seda veel ei tea. Miks otsused viibivad?

Oleme püüdnud saada selles olukorras võimalikult palju tagasisidet. Helistame igal nädalal läbi kõik koolid, jälgime sotsiaalmeediat, mulle endale kirjutatakse üsna palju.

Praegu on nii, et tahetakse hästi kiiresti lahendusi, aga kui hakkame neid välja pakkuma, siis selgub, et nende kohta on mitmeid vastandlikke arvamusi.

Viimastel päevadel on turmtule all olnud teema, kas valitsusel peaks olema kaks aastat otsustusõigust eksamite osas või mitte.

Aga miks peaks?

See on üsna tehniline küsimus. Lühidalt öeldes — kui sellel aastal hakkab pigem kõlama see, et ärme teeme eksameid, siis meil on terve hulk neid õpilasi, kes teevad asju ette ära. Näiteks kaheksas klass teeb ära oma loovtöö üheksandaks klassiks. Kui me tänavu eksameid ei tee ja nad ei saa oma loovtööd kaitsta, kas see jääb siis üldse ära või ütleme, et nad teevad selle järgmisel aastal? Koolidelt tuleb kohe tagasiside, et osal õpilastel käib see üle jõu ja me natuke pelgame seda asjade järgmiseks aastaks lükkamist.

Laste tase ja edasijõudmine on ju erinev, siin ei saa kõlama jääda ainult kõige tublimate hääl ja soovid. Kui teame, et on neid, kes praeguse eriolukorra tõttu peavad sügisel järele õppima, siis tuleb arvestada, et neile ei jääks kanda üle jõu käiv koorem.

Räägime täpsemalt kuupäevadest. Mis ajaks on planeeritud kaks laual olevat eksamit ja mis ootab veel abituriente ja gümnaasiumisse astujaid?

Avalehele
139 Kommentaari
Loe veel: