Kuusemets. Enamik Eesti metsi on kehtiva klassifikatsiooni järgi "muudetud looduslikud metsad", Anni Õnneleid

Värskes saates selgub, et puupõld on vajalik osa Eesti metsanduse komplektist, kuid tähtis on hoida metsas mitmekesisust.

Tartu Ülikooli säästva metsanduse teaduri Raul Rosenvaldi sõnul on n-ö ametlikke puupõlde ehk puuistandusi Eestis väga vähe. Neid on vaid 0,3 protsenti meie metsa-aladest, mis tähendab umbes 6000 hektarit.

Tegelikult on aga inimmõjud Eesti metsades nii ulatuslikud, et ka need metsad, mida ei saa kuidagi pidada puupõlluks, erinevad üpris suurel määral sellest olukorrast, missugune oleks täiesti looduslik mets. “Ilmselgelt on see paljude metsaliikide probleem, mis on toimunud. Nad ei saa sellises koosluses enam hakkama,“ räägib Rosenvald.

Raul Rosenvald
Erakogu

Puupõld on ka üks osa Eesti metsanduse komplektist, kuid ei tohi mõelda nii, et igal pool teeme seda, mis on maksimaalne tulu. „See on, mille kohta teadlased hoiatavad, et asi kukub kokku pikas perspektiivis.“

Hiiumaa metsaseltsi esinaine Aira Toss ütleb saates, et diskussioon Eesti metsanduse ümber on muutunud nii kummaliseks, et metsast räägitakse hästi suvaliselt ja kõikvõimalikke reegleid arvestamata.

Aira Toss
Viio Aitsam

“Kui mõelda sõnale “puupõld”, siis see on tõesti hästi kasutusse läinud. Aga need inimesed, kes panevad metsakultuuri kohta sildi “puupõld,” ei tea midagi metsandusest ega ka põllumajandusest.

„Mina vahest mõtlen, et need inimesed, kes seda juttu räägivad, kas nad oma kodus koristavad ka või neil on kõik väga naturaalne. Kui me jätame oma ümbruse laokile, siis on ju ka väga palju elurikkust.”

Tossi sõnul on oluline, et Eesti metsas säiliks liigiline mitmekesisus, kuid see ei tähenda, et metsamaal ei tehta mitte midagi.