Foto: Jaanus Lensment

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis 16. märtsil riigikantseleile kirja, milles muretseb olukorra pärast, mida on põhjustanud eriolukord pealinna ametiasutustes.

“Soovin tunnustada Vabariigi Valitsust tarvitusele võetud konkreetsete abinõude eest COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra lahendamisel. Ühtlasi pöördun Teie poole kahes eriolukorraga seotud küsimuses ja teen ettepaneku kaaluda nende lahendamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse andmist,” kirjutab Kõlvart.

Linnapea sõnul võiks riik kehtestada kõikidele riigi asutustele ja omavalitsusüksustele (KOV) eriolukorra ajaks ühetaolised reeglid riiklike ülesannete täitmisel.

Omavalitsusüksused täidavad mitmeid riiklikke ülesandeid, näiteks teevad KOVid rahvastikuregistri ja ning perekonnaseisutoiminguid (näiteks isikukoodide andmine, sündide registreerimine, abielude sõlmimine, abielulahutuste vormistamine jne). Nimetatud toiminguid tuleb seaduse kohaselt teostada ametiasutuses kohapeal, kirjutab Kõlvart.

“Tallinna linn on kohaliku elu korraldamisel ja riiklike ülesannete täitmisel lähtunud oma avalike ülesannete täitmisel põhimõttest, et iga asutus ja isik täidab oma põhitegevusega seotud ülesandeid ka hädaolukorra ja eriolukorra ajal,” selgitab ta.

“Sellest tulenevalt on vaatamata riigis kehtivale eriolukorrale Tallinnas kõik asutused ja avalikud teeninduspunktid olnud inimestele ning ettevõtjatele avatud ning teenuste toimepidevus on olnud tagatud (välja arvatud need, mis on suletud vastavalt eriolukorra otsustele).”

“Inimesed ja ettevõtjad peavad saama neile vajalikke teenuseid ka keerulistel hetkedel,” jätkab Kõlvart. “Leian, et sarnasest põhimõttest peavad lähtuma kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.”

Samas sulges eelmisel nädalal PPA oma teeninduspunkte ning sama tegid paljud Tallinna linna ümbritsevad kohalikud omavalitsused. “Tänagi on omavalitsuste kodulehtedel üleval teateid, mille kohaselt on kodanike vastuvõtud tühistatud, inimesi kohapeal vastu ei võeta ja palutakse kontakteeruda e-posti või telefoniteel.

Selline olukord toob aga kaasa olulise surve Tallinna linnale, sest riigiasutuse sulgemise tulemusena pöördusid inimesed teenuse saamiseks linna asutustesse (isikukoodi andmine). Samasugust trendi võib täheldada perekonnaseisutoimingutega, sest ametiasutustes kohapeal vormistatavate toimingute kättesaadavuse puudumise korral on inimesel mugavam pöörduda Tallinnasse, kui otsida vallaametnikke telefoni või e-posti teel.”

Kõlvart märkis, et kui mõned KOVid või riigiasutused lõpetavad teenuse osutamise, siis teistele langeb sellega oluliselt suurem koormus ning täiendavad riskid.

“Seetõttu teen ettepaneku kaaluda korralduse andmist ja KOVide ning riigiasutuste poolt riiklike teenuste osutamise reguleerimist eriolukorra ajal, et tagada teenuste ühetaoline kättesaadavus ning sarnane toimepidevus kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Antud olukorda aitaks tuleviku vaates lahendada riiklike e-teenuste tugev arendamine.”

Kõlvart toob saadetud kirjas veel ühe tähelepaneku: “Vajadus on, et Terviseamet jagaks KOVide sotsiaalhoolekande osakondadega teavet abivajajate inimeste kohta ja kui abivajaja on neile teadaolevalt nakkusohtlik, siis teavitaks ka sellest.”

“Tallinn on teavet Terviseametilt küsinud, kuid amet on kohtumisel selgitanud, et tegemist on eriliigiliste andmetega, mistõttu teavet ei saa seetõttu anda,” kirjutab Kõlvart.

“Sotsiaalhoolekande töötajad peavad väga paljude abivajajatega kokku puutuma ning info on vajalik, et üheltpoolt takistada viiruse levikut ning teisalt korraldada inimestele abi kättesaadavus. Inimese abivajadus võib suureneda, kui ta on viiruse või selle kahtluse tõttu määratud viibima kodus ning tal ei ole võimalik tervislikel põhjustel ise liikuda. Sellisel juhul suureneb avaliku teenuse osutamise ning avaliku ülesande täitmise vajadus.”

Tallinna linnapea sõnul on tavaolukorras tõepoolest eriliigiliste andmete töötlemine äärmiselt piiratud ning saab toimuda üksnes seadusest tulenevatel alustel. Isikuandmete töötlemiseks epideemia leviku jälgimiseks ja tõkestamiseks annab täiendava aluse aga isikuandmete kaitse üldmääruse preambula lõige 46, lisab ta.

“Osundatud sätte kohaselt saab isikuandmete töötlemist pidada seaduslikuks ka siis, kui see on vajalik andmesubjekti või muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks, sh viitab säte ka epideemiale."

"Ilmselgelt, kuna tegemist on eriliigiliste isikuandmetega ja uudse olukorraga, tunneb Terviseamet suurt vastutust isikuandmete töötlemisel. Seetõttu teen ettepaneku Vabariigi Valitsuse korraldusega anda selge alus Terviseametile ja omavalitsusüksusele isikute COVID-19 viiruse andmete töötlemiseks seoses avalike ülesannete täitmise ning teenistujate ja elanike tervise kaitse tagamisega,” kirjutab Kõlvart.