Milles asi? Mürgiseeni on tänavu söödud mullusest rohkem

Kui eelmisel aastal registreeriti 41 seenemürgistust, siis tänavu on terviseametil teada juba üle 40 sellise juhtumi, kuigi hooaeg on alles alguses.

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu arvab, et mürgiste seente korjamise taga on poolteadmised koos kergekäelisusega. Tahaks seeni saada ja kui paistab ilus isend, mis tundub söögiseene moodi, võetakse see kaasa. “Seeni teatakse, aga mitte piisavalt,” tõdes ta.

Ta ei usu, et võõraste seente kindlaks määramisel saab täielikult usaldada mõnda äppi või raamatut. “Seened on kirjaoskamatud ja harimatud tegelased ning ei tea, millised on nende kirjeldused raamatutes ja äppides. Võivad olla ühte- ja teistmoodi kõrvalekaldeid, mida ei oska ette näha,” märkis seenetark ja soovitas teatud seened endale selgeks teha.

Tänavused raskemad mürgistused on eelkõige vöödikutega, mida on söödud kukeseente pähe. Osa seente mürgine toime avaldub aga alkoholi pruukimise järel ja seda isegi viis päeva hiljem!