Must-toonekurgede arvukus langeb üksinduse tõttu

Värskes Eesti Maaülikooli, MTÜ Kotkaklubi ja Keskkonnaameti koostöös valminud uuringus püüti välja selgitada tegureid, mis põhjustavad must-toonekure madalat pesitsusedukust, mis on omakorda viinud Eesti asurkonna kahanemisele.

Haruldane must-toonekurg on Eestis oma levila põhjapiiril. Selle ohustatud liigi arvukus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, kuid seni pole suudetud langusele ühest põhjust leida.

Ühtlasi on Eesti must-toonekurgede pesitsusedukus on märksa madalam kui mujal Euroopas, sealhulgas näiteks Lätis ja Leedus.

Kuue aasta jooksul paigaldati üle Eesti must-toonekure pesade juurde automaatselt pildistavad rajakaamerad, et teha kindlaks pesades toimunud sündmused. Igal aastal paigaldati kuni paarkümmend kaamerat ning kokku analüüsiti ligi 450 000 fotot.

Esmalt kontrolliti uuringus kiskjate mõju pesitsusedukusele, sest varem on oletatud metsnugise suurt röövlust. Siiski osutus röövloomade mõju väga väikeseks. Üllatuslikult selgus, et tervelt kolmandik Eesti must-toonekure pesadest on asustatud üksikute lindude poolt, kellel ei ole partneri puudumise tõttu võimalik pesitseda. Säärased üksikud linnud võivad oma pesa juurest lahkuda ning käia häirimas pesitsevaid paare.

Niisiis on Eesti must-toonekurgedel puudus partneritest, kes võivad olla hukkunud pikkadel rändeteedel või asunud pesitsema mujale, kus elutingimused on sobivamad kui meil. Ühest küljest aitavad uuringu tulemused selgitada liikide areaalipiiride tekke ökoloogiat, teisalt annavad aga mõtteainet liigikaitse edasiste sammude planeerimiseks.

Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda ka siin.