20.10.2016, 00:00
Müüdid ja teadus: iga lohk pole veel meteoriidikraater
Müüdid ja teadus: iga ümar pinnavorm ei ole veel meteoriidikraater
Rahvasuus nimetatakse meteoriidikraatriteks mitmeid Eesti ümaraid pinnavorme. Geoloogid pole aga sugugi mitte kõigi puhul kinnitanud, et need on kosmilist päritolu. Maaleht uuris, miks see nii on.
FOTO:
Põlvamaal on kaks huvitava nimega paika. Need on Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuigi teatmeteosed nimetavad neid kindlas kõneviisis meteoriidikraatriteks, ei ole neist struktuuridest ealeski leitud materjali, mis sajaprotsendiliselt meteoriitset päritolu tõestaksid. See olukord on muutumas, sest üsna pea avaldatakse Ilumetsa kraatrite kohta värske analüüs. Ilumetsa kraatritest võeti viimased proovid sel suvel ja nende alusel on põhjust arvata, et senine meteoriiditeooria leiab kinnitust. Mida täpselt leiti, seda teadlased veel avaldada ei soovi. Sama lugu on Väike-Maarja vallas asuva Simuna pinnavormiga. Meteoriidikraatriks hakati seda pidama pärast 1937. aasta boliidiplahvatust. Simuna võiks olla Eesti kõige noorem meteoriidikraater, kuid teaduslikke tõendeid sealt leitud ei ole.