EKL ja Maaleht esitlevad: Elust maal. Mauri Gross "Absolut corrosion", õli, lõuend, 2x2 m, 2017.

Näitus püstitas kunstnikele raske ülesande, sest suurem osa neist käib maal vaid suvitamas, mõni üksik isegi elab looduse rüpes, kuid igapäevane töö ei vii neid kokku maaelu kujundavate ökoloogiliste, majanduslike ega poliitiliste protsessidega. Seetõttu näemegi näitusel rohkem nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Olulisemad maaelu teemad leidsid teostes kajastamist.

KESKKOND on elu eeldus. Keskkonnaseisundi pärast muretsejaid on palju. Tuttava maastiku muutumine kurvastab, kuid see ei pruugi olla olulisim probleem. Eesti kõige kolossaalsem ökoloogiline tragöödia – põlevkivienergeetika – sellele näitusele ei jõudnud. Ehk sellepärast, et keegi osalevatest kunstnikest ei ela Ida-Virumaal. Lambi panevad aga kõik igal õhtul meelsasti põlema.

Muld – ilma selleta ei kasva midagi. Tiina Tammetalu maalib mulda lähivaates. Kaarel Kütas künnab näitusel ehtsat mulda. Silvi Liiva pühendab oma sarja mustale mullale.

Vesi – sellest sündis elu. Sirje Eelma esitab oma tõlgenduse veeringest.

Õhk – ka seda on meil kõigil tarvis. Valev Sein maalibki õhku.

Loodusseaduste vastu ei saa. Kadi-Maarja Võsu näeb inimese sisemist häält gravitatsiooniga võrdväärse jõuna.

Danel Kahar leiab paralleele toiduahela, Grisli Soppe-Kahar loodusliku valiku puhul inim- ja loomariigis.

Paljude kunstnike jaoks taandub keskkond maastikuks, mida siin on kujutatud nii külg- kui pealtvaates. See viimane (mõelgem satelliidifotodele!) võib olla üsnagi kõnekas.

RAHVASTIK on meie tulemus liigina, kes püüab ellu jääda ja paljuneda. Külade tühjenemise ja juurte kuivamise pärast tunnevad muret Merike Sule-Trubert, Piret Ellamaa ja teisedki. Samas võib see protsess ilusaid õisi kasvatada, nagu selgub Jane Remmi ja Mari Roosvalti maalidest.

Kui Tiit Jaanson kuulutab kultuuri õitsengut põldude vahelt, siis Andrus Joonas tõestab reaalselt aset leidnud sündmuste kaudu, et kultuur võib nendesamade põldude vahel ka oma otsa leida.

REGIONAALARENG on poliitiline küsimus. Loodusseadused siin ei kehti, see on puhas mäng, nagu leiavad kunstnikud Erika Tammpere ja Karl-Kristjan Nagel. Selle tagajärjel võib maainimese jalg ka ämbrisse sattuda, nagu nähtub Piret Meose installatsioonist.

Oma kätt ruumilise planeerimise ja miks mitte ka haldusreformi juhtimisel saab igaüks ise proovida Juhan Soometsa ja Hannah Harkesi mängudes. Noolegrupp pakub võimalust testida väikeettevõtluse ja mahetootmise kasumlikkust. Pikema käsiraamatu väärtuste tekkimisest ja kadumisest maamajanduses leiab Mari Prekupi ja Hannah Harkesi ühisinstallatsioonist.

Fideelia-Signe Roots annab põhjaliku ülevaate lähimineviku naistraktoristide elust. Kõik algas aga tegelikult sellest, kui inimesed metsast välja tulid ja põldu pidama hakkasid. Selle hetke on tabanud Enn Põldroos.

PÕLLUMAJANDUS toidab nii maad kui linna. Kõige lihtsam viis seda kunstis kujutada on maalida lehm. Meie näitus lihtsama vastupanu teed ei lähe: lehm peab olema vähemalt tagantvaates, nagu Tuuliki Avangol, või rääkima hoopis globaliseerumisest ja lõimumisest, nagu Rao Heidmetsa video.

Teine variant on maalida põld. See on juba keerulisem, näiteks Kadri Bormeister kahtleb isegi, kas tegu pole hoopis vaibaga. Lembit Sarapuu põldur külvab rukist nii nagu mees muiste.

Kunstnike mälus on tugevalt esindatud hääbuvad kultuurid, näiteks lina- ja kartulikasvatus. Lamba- ja linnukasvatus on trendikad. Kuigi tundub, et Toomas Kuusing ja Martin Saar räägivad kodulindude kaudu pigem võimust ning Billeneeve isiksuse arengust.

METSANDUSE kohta on igaühel seisukoht olemas. Ja õigustatult, sest suurenenud rahulolematus metsanduspoliitikaga näitab, et kusagil on midagi valesti tehtud. Siiski tahame kõik kaminasse tuld teha, täispuidust põrandat ning kaasajal isegi prilliraame.

Jõmmid lähevad metsa poole Peeter Lauritsa ja Juss Piho piltidel, esindades kasuahneid metsatööstureid erasektorist. Eve Viidalepp ja Maria Kristina Ulas seavad kahtluse alla pigem riigimetsa majandamise.

Kui tahate head kunsti näha, siis tulge näitusele! Kui aga tahate teada, mis maal tegelikult toimub, lugege Maalehte.

Vaata näitusele saadetud maale: maaleht.ee/kunst


Skeem: Alari Heinsoo