58,2% maailmaturul müüdavast lõhest on püütud Norra vetest. Maailma teine lõheeksportija on Rootsi, kes katab 20,9% koguturust. Kanada ja Tšiili turuosa on kummalgi 4,1% Karli Saul

Kalatööstur Indrek Kasela (PR Foods AS) sõnul kujuneb lõhehind börsil.
Kindlasti ei mõjuta Eestis müüdava kala hinda tootjad või vahendajad, vaid eelkõige see, mis hinnaga kala müüakse maailmaturul. Teisalt millise juurdehindluse lisab kohalik kaubanduskett.

„Eks viimane vaatab, et hind liiga kalliks ei lähe ning vastavalt sellele reguleerib juurdehindlust. Seetõttu ei pruugi hind poes käia alati käsikäes hindadega maailmaturul. Lõhe ei ole kunagi odav kala olnud,” sõnas Kasela.

Lisaks on väga oluline aspekt, Euroopa Liidu massiivsed subsiidiumid põllumajandustootjatele. Seetõttu võivad näida odavad liha või köögiviljad. Kuid Norra pole EL-i liige ja kalakasvatamisele ei maksta peale.
„Seetõttu on hind palju volatiilsem ning hinnakõikumisi mõjutab EL-ist välja jäävad turud. Eelkõige USA ja Hiina. Arvestades, et Eestisse tuuakse peamiselt Norra lõhet, siis mõjutab Eesti hinda, see, mida sealsed maailma suurimad farmerid indikeerivad,” selgitas Kasela.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitas, et lõhe maailmaturuhind on olnud tõusus juba vähemalt kuu-poolteist. Seda tingituna põhiliselt Aasia turu suurenenud nõudlusest. „Coopis on hind siiski soodsam, kui mainitud 25eur/kg,” lisas ta.

Kristi Lomp, Selveri juhatuse liige, selgitas, et kallima kala näol on tegemist avamere lõhega. Selver müüb seda mõnedes oma kauplustes alates lõppenud aasta novembrist. Sellest ka hinnamuutus. „Kuid meil on valikus endiselt ka kasvanduse lõhe,” lisas Lomp.