Esimene korrastatud ruum suurest keldrist, kuhu seatakse üles ka vastsed veini kääritamise mahutid. Foto: Tanel Meos

Esimestel aastatel valmis Allikukivil 3000 pudelit, mullu saadi kokku juba 5000. See oli ka esimeste hädapäraste ruumide ja mahutite maksimaalne piir.
Veinitegu pole ju eestimaalastele võõras. Kuigi pikki aastaid oli üldlevinud arvamus, et meie oludes ei saa mingist korraliku veini nime vääriva joogi tegemisest juttugi olla. Aga toanurgas mulksus paljudel ikkagi väike punsu kääriva õuna- või sõstramahlaga ning tuli sealt siis välja mis tuli, enamasti joodi see lõpuks ära. Seega, traditsioon on nö geenides, tuleb sellele ainult mõnevõrra konkreetsem kuju anda.
Roman Hein, et tema perel on Allikukiviga kindlad ja pikad plaanid. Kuigi maaelu on teinekord täis raskusi, ei ole plaanis sealt kusagile kergemat elu otsides ära minna. Seda enam, et külalised on tee Allikukivile leidnud ja turgu veinidele on.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: