Omniva: hinnad tõusevad postipakkide ja kirjade saatmisel, kuid mitte pakiautomaatide teenustel
Reedel ilmus uudis, mis põhjendas hinnatõusu kasvavate kulude ja klientide sissetulekute tõusuga, pealegi muudeti viimati universaalse postiteenuse tasusid üle nelja aasta tagasi.
Omniva meediasuhete juhi Mattias Kaivi sõnul on hetkel tegu alles kooskõlastusringil oleva eelnõuga. Millal ja kui palju lõplikult hindu tõstetakse, saab kindlalt öelda siis, kui kooskõlastusring on lõpule jõudnud.
“Täpsustuseks veel, et tegu on universaalse postiteenuse hinnatõusu eelnõuga, mis puudutab universaalseid postiteenuseid. Kui räägime näiteks eestlaste poolt kõige rohkem kasutatud pakiautomaaditeenusest, siis selle hinnad ei sõltu universaalse postiteenuse hindadest,” lisas Kaiv.
Hinnatõusu tagamaad ja põhjused on Kaivi sõnul hästi välja toodud IT ministri Kaimar Karu poolt. “Nõustume nendega täielikult,” märkis Kaiv.
Seda, et hinnatõusu põhjuseks on klientide sissetulekute tõus, ei olevat Omniva öelnud.
“See on ERRi viide. Tõenäoliselt on ERRi väite aluseks see, et taskukohase hinna kalkulatsioonides arvestab Konkurentsiamet keskmise palga muutust ning keskmine palk on viimase nelja aasta jooksul tõusnud. Pöördusime parandusettepanekuga juba ka ERR’i poole,” lisas Kaiv.
Kaimar Karu põhjendus Eesti Posti universaalsete teenuste hinnatõusule
Väliskaubandus- ja Infotehnoloogiaminister Kaimar Karu allkirjastas 2. aprillil määruse universaalse postiteenuse hinna muutmiseks. Viimati muutusid UPT hinnad 1. jaanuaril 2016. aastal.
„Üle nelja aasta ei ole UPT hindu korrigeeritud ja Konkurentsiameti ettepanekutega kooskõlla viidud. Samas on selle aja jooksul pidevalt suurenenud postiteenuse osutamisega seotud sisendkulud, näiteks palga- ja kütusekulud, mis moodustavad ca 80% Eesti Posti püsikuludest,“ selgitas Karu.
„Veelgi enam: pikalt muutmata hind on põhjustanud olukorra, kus postiteenuse rahvusvaheliste reeglite tingimustes maksab Eesti maksumaksja peale teistest riikidest, eelkõige Hiinast tulevatele saadetistele, kuna teised riigid on vahepealsete aastate jooksul oma hindu muutnud ning Eestis on see kahetsusväärsetel põhjustel tegemata jäänud,“ lisas Karu.
Keskmiselt saadab Eesti elanik 1 kirja või postkaardi aastas. Täna saab neid siseriiklikult saata lihtkirjana, mis edastatakse üleandmisele järgnevaks tööpäevaks (D+1) ning teenuse hinnaks on 0,65 eurot. Tulevikus saab valida kahe võimaluse vahel: kas kiirem ja kõrgema hinnaga teenus (D+1) või soodsam teenus, kus lihtkiri edastatakse kolmandaks tööpäevaks (D+3). D+1 kirja hind saab olema 1,50 eurot ning D+3 hind 0,90 eurot vastavalt Konkurentsiameti ettepanekule.
„Ka rahvusvaheline kogemus on kinnitanud, et siseriiklike kirjade ja postkaartide puhul rahuldab enamikke saatjaid see, kui kohaletoimetamine toimub mõne päeva jooksul – eriti siis, kui see tähendab ka soodsamat hinda,“ ütles Karu. „Teistelt riikidelt saadavad tasud lähtuvad aga D+1 hinnast ning uus hind võimaldab muuta sissetulevate postisaadetiste käitlust märkimisväärselt kuluefektiivsemaks, küsides teistelt riikidelt selle eest õiglast tasu.”
Määrus jõustub üldises korras, s.o. kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Pärast seda teavitab AS Eesti Post tarbijaid hinnakirja muudatustest.
Loe täismahus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.
