Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses meetodeid toitainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks. Ta võib olla mahetootja, käidelda õigesti ning loodust säästvalt silo-väetist-sõnnikut, rajada tehismärgalasid, kasutada uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt.

Tänavused kandidaadid olid Saareõue OÜ ning Raismikuoja talu Pärnumaalt, Kärma Talu Viljandimaalt ning Hallimäe talu Valgamaalt.

Saareõue OÜ, Ivar ja Maarja Baumann.

Iklas tegutseva Saareõue OÜ puhul tõi hindamiskomisjoni liige Aleks Lotman esile eelkõige sõnnikukäitlusse tehtud investeeringud. Neil on uus katusega sõnnikuhoidla, talus komposteeritakse sõnnikut. Lisaks on oluline see, et tegemist on suurel pinnal tegutseva mahetootjaga, kes toodab nii (tõu)loomi müügiks kui põllumajandussaadusi inimtoiduks.

Märtin Rõõmussaar, Raismikuoja OÜ.

Suurel pinnal tegutsev mahetootja on ka Raismikuoja talu ja Koksvere veski. Peremees Märtin Rõõmussaar kasvatab mahedalt tavateravilja, aga ka selliseid kultuure, nagu tatar ning õlilina. Kasutatakse mahetootmisele ssobvat põllutehnikat ja külvikorda, talivili hoiab toitaineid leostumast. Veskis jahvatatakse oma talus toodetud vilja inimtoiduks ning lisaväärtusena on seal on ajalooline veskitehnika.

Kärma talu, Andero Tank

Tännassima jõe luhal tegutseb Kärma talu. Noor tragi talupere elab peremehe Andero Tanki suguvõsa ajaloolises talus. Kasvatatakse mahedalt lihaveiseid ning nende karjatamisega taastatakse ja hooldatakse jõeluhta. Talu pidav perekond Tank valiti Viljandimaa aasta pereks, nad on ka hinnatud maaelu tutvustajad. Näiteks osaletakse juba mitmendat aastat avatud talude päeval.

Hallimäe talu, Mats Meriste

Valgamaal asuv Hallimäe talu hooldab ja taastab lammastega Karula rahvuspargi pool-looduslikke kooslusi ja kultuurmaastikke. Märkimist väärib lambatõu valik – Iirimaalt pärit glliny tõug on selleks tegevuseks üks sobivamaid. Kasvatatakse ka mahekaera. Kiiduväärt on koostöö naabrite ja teiste loomakasvatajate ning looduskaitsjatega.

Läänemeresõbralikumat farmi valitakse alates aastast 2009. Eesmärk on esile tõsta põllumehi, kes kasutavad oma töös keskkonnasõbralikke võtteid ja muretsevad selle eest, et Läänemerre ei sattuks liiga palju taimetoitained.

Auhinda annab välja maalilma looduse fond (WWF) koostöös Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja partnerorganisatsioonidega. Konkursil osalevad kõik üheksa Läänemere riiki. Riigisisese vooru võitja stipendium on tuhat ja üldvõitjal 10 000 eurot.