Kalikova märgib õigesti, et ajakirjanikud pole pädevad teostama epidemioloogilist uuringut. Seetõttu saamegi toetuda ainult ekspertidele. 2014. aastal hukkunud imikut ei seostanud “Pealtnägija” listeeriatüvega ST1247 kuidagi omaalgatuslikult, vaid selle tõi välja Euroopa Toiduohutusameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ühine uuring, mis avaldati juunis ja on tänaseni leitav siin:

Kalikova eksib või eksitab lugejaid, nagu oleks „Pealtnägija“ ise pere üles otsinud või – veel enam – ärgitanud kohtusse minema. Kui tõime esimeses teleloos välja uuringus avaldatud faktid, tundis ema enda juhtumi ära ja võttis toimetusega ise ühendust. Me ei rutanud lugu avaldama, vaid see läks eetrisse kuu hiljem, kui ema sai konkreetse kinnituse Terviseametilt, et ST1247 oli tõepoolest bakteritüvi, mis leiti tema lapselt. Lisaks kinnitas tagantjärgi ka Ida-Tallinna Keskhaigla, et vastsündinu surma põhjustas just ST1247.

Samuti on ebatäpne Kalikova väide, et perekond kaotas listerioosi tõttu kaksikud. „Pealtnägija“ loos on selgelt öeldud, et esimene kaksik oli arenguhäirega.

„Pealtnägija“ loos on samuti selgelt öeldud, et me ei tea, kuidas täpselt bakter emaüsas lapseni jõudis. Seda võib ainult oletada. Tänase hetkeni pole aga bakteritüve ST1247 leitud mujalt kui M.V. Wooli tehasest ja eksperdid Veterinaar- ja toiduametist ning Veterinaar- ja toidulaboratooriumist seostavad seda ainult konkreetse tehasega.

Enne kõnealust lugu väitsid tehase esindajad mäletatavasti, et isegi kui konkreetne bakteritüvi ST1247 oli surnutel, puuduvad tõendid, et just see põhjustas surma. See konkreetne lugu näitas, et ST1247 on siiski tapnud inimese.

Kalikova mõte, et ametkonnad pidanuks listeeriaprobleemiga tegelema vaikselt, pole tõsiseltvõetav. Kuidas saaks seda teha varjatult pärast seda, kui rahvusvaheliselt on juba ilmunud sellised dokumendid ja artiklid, mis seostavad Eesti tootjat surmajuhtumitega üle Euroopa? Vastupidi – meie toiduainetööstuse huvides on, et kahtluseid kontrollitaks, probleem likvideeritaks ja seda võimalikult selgelt teavitataks. On omaette lugu, kuivõrd ladusalt VTA ning Terviseamet sellega hakkama said.

Nii Maaleht kui Delfi on avaldanud hulgaliselt üksikasjalikke ülevaateid ja aegridasid VTA leidudest ja ettekirjutustest tehasele kuni ajutise sulgemise otsuseni. VTA tõenditele vaatas otsa ka kohus ning jättis tootmise ajutise peatamise otsuse jõusse.

Kui Kalikoval või kellelgi teisel on tõendeid, et seda tüve on leitud ka mujal, siis ERR avaldab selle esimesel võimalusel. Ajakirjanduse roll on teavitada inimesi võimalikust ohust ja eriti sellisest, mis on lõppenud surmaga. Ema ise pöördus meie poole ja otsustas oma lugu jagada, et hoiatada, millega listeeria võib lõppeda, ja tehase esindajate valeväiteid ümber lükata. Tehase võimalik hagemine on perekonna vaba valik, meie kedagi sinna ei suuna, ei saa takistada ega anna hinnanguid, kas see on üldse perspektiivikas.

M.V. Wool on olnud kahtlemata väga tubli ettevõte, kuid probleemi ilmnedes poleks pidanud ründama ja süüdistama ametnikke, ajakirjandust ja keda kõike veel. Poleks pidanud kasutama tagatrepipoliitikat. Selle asemel oleks tulnud astuda samm tagasi, probleem tehases jõuliselt likvideerida ja täna oleks saanud astuda juba kaks sammu edasi ning kogu teema oleks unustatud.

Teema on kahtlemata emotsionaalne, aga antud juhul levitab vandenõuteooriaid ja ebatäpsusi hoopis arvamusartikli autor. Kinnitame veel kord, et „Pealtnägija“ annab endale selgelt aru, mis on kaalul ja kontrollib hoolikalt iga sõna, mis eetrisse läheb, ning on valmis ka neid tõestama.