Politsei: paljud eakad pole valmis ise vägivallast teatama
„Ligi 40% eakate vastu toime pandud kuritegudest on vägivallateod. Viimastel aastatel on kasvanud vägivallakuritegude registreerimine ning samuti on kasvanud ka kannatanute arv, sh eakate kannatanute arv. Reeglina on eakate vastu suunatud rünnakud seotud lähisuhtevägivallaga," sõnas Arumäe.
"Nii 2018. kui ka 2019. aastal on lähisuhtevägivalla kuritegudes kannatanutest veidi rohkem kui kümnendik vanemad kui 60aastased. Suurem osa eakatest ohvritest olid naised ja korduvat koduvägivalda talus 17% eakaid. Kolmandik eakatest kannatanutest talus vägivalda abikaasa või elukaaslase poolt."
Värske Maaleht kirjutab, et tänavarünnaku ohvriks langeb vanem inimene Eestis väga harva. Tõenäosus, et mõni tuttav või lausa sugulane eakale viga teeb, on palju suurem.
Arumäe ütles, et üsna sagedased eakatega seotud juhtumid on sellised, kus ohver ei ole sellest ise valmis teada andma ega rääkima, sest nad ei oska tahtagi lahendust, olles harjunud sellise elukeskkonnaga.
"Kui vägivald eaka vastu toimub oma lapse poolt, siis sageli ei soovi kannatanu halba oma lapsele, olgu ta milline tahes. Abi ollakse valmis küsima ja vastu võtma alles siis, kui tuntakse tõelist ohtu oma elule," lausus politseinik.
"Tüüpiline asjaolu, mis selliste juhtumite puhul välja paistab on töötu, alkoholi liigtarvitav laps - enamasti poeg -, kes pensionipäevadel tahab vanemalt raha saada, kuid pole huvitatud teda vastutasuks kuidagi aitama."
Arumäe sõnutsi on osade vägivallajuhtumite taga olnud ka see, et kunagi on vanemad ise laste suhtes vägivaldsed olnud. Hiljem toimub siis n-ö tagasitegemine, mis omakorda veelgi soodustab süütunnet, vägivallast mitte teavitamist ja abi vastuvõtmisest keeldumist.
"Eakate vastu suunatud vägivallajuhtumite puhul on eriti suur roll kannatanu lähedastel, tuttavatel ja naabritel. Kui näete, kuulete, või arvate, et keegi kannatab vägivalla all ja ohver ise sellest ringist välja tulla ei oska või ei suuda, siis tuleb sellest kindlasti teada anda. Oluline on jälgida, et kannatanu ei jääks oma murega üksi. Kui ise enam midagi teha ei oska, siis üheks võimaluseks on helistada ohvriabi kriisitelefonil 116 006, kust saab ööpäevaringselt nõu ja abi vägivallaga seotud probleemide lahendamisel.“
Kati Arumäe on politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik.
