Põllumeeste aktsioon Toompeal 2016. Foto: Andres Putting

„Kuigi ühiskonna ootused ja nõuded põllumehele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised selle eest on Eesti põllumajandustootjatele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Põllumehele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni,“ märkis Sõrmus. „Teistes liikmesriikides hüvitab Euroopa Liit põllumehele avalikele hüvedele tehtud kulutused üsna suures mahus, kuid Eestis on need kulud märkimisväärses osas jäetud meie põllumehe kanda.“

Põllu- ja maamajandusettevõtteid ühendava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Euroopa Liit Eesti põllumajandustootjate arvelt perioodil 2014-2020 ühenduse keskmisest tunduvalt madalamaid toetusi makstes kokku hoidnud üle 600 miljoni euro, samas tootmisnõuete täitmist ja avalike hüvede pakkumist on nõutud täies mahus. „Kuna kehtestatud nõudeid tuleb kõigil täita, siis teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised tähendavad Eesti põllumehele eelkõige suuremat võlakoormust, väiksemat konkurentsivõimet ja konkurentide toodangu kunstlikku hinnaeelist meie ees,“ märkis Sõrmus.

Sõrmuse sõnul sümboliseeribki meeleavaldusele toodav ülisuur kingipakk põllumeeste poolt aastatel 2014-2020 paljuski enda arvelt tehtud „kingitust“ Eestile. „Euroopa Komisjoni esialgse eelarvekava järgi aastateks 2021-2027 sügav ebavõrdsus jätkub, kuid meie põllumeestel pole enam jõudu sadade miljonite eurode suuruste kingituste tegemiseks,“ ütles Sõrmus. „Paneme valitsusele südamele, et Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, sest ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud siseriiklikud toetusvõimalused on alati väga piiratud.“

Riigikogu ette toodavat üle 30 kuupmeetri suurust kingipakki kaunistavad näitena kümned avalikud hüved, mida põllumehed lisaks toidutootmisele Eesti ühiskonnale oma igapäevase tegevuse kaudu pakuvad. „Põllumehed hoiavad maapiirkondade elujõudu, kaitsevad mulda, õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja maastike eest ning toovad lisaks sellele ka kodumaise leiva lauale,“ ütles Sõrmus.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtiva meeleavalduse 10. detsembril kell 11-13 Tallinnas Riigikogu ees. Meeleavaldusele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad. Lisainfo www.epkk.ee.

TAUST

11. detsembril toimub Riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.

12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027.

Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit alustasid 6. detsembril allkirjade kogumist petitsioonile, milles nõutakse ausaid konkurentsitingimusi Eesti põllumeestele.