Põllumehed jäid mullu vaesemaks
Nii Eesti statistikaamet kui Euroopa Liidu statistikabüroo Eurostat on avaldanud kokkuvõtted 2015. aasta majandustulemustest. Kõik need kinnitavad põllumeeste sissetulekute vähenemist.
Suurim kahju oli Saksamaal
Kõige enam kannatasid Saksa farmerid, kelle tulu langes eelmise aastaga 37,6 protsenti. Suur oli langus ka Poolas, kus talumehed kaotasid ligi veerandi tuludest. Pea 20 protsenti langesid farmerite tulud Luksemburgis ja Taanis.
Põllumeeste esindusorganisatsioon Copa-Cogeca tegi uuringu, mis kinnitab farmerite ebakindluse tõusu 2015. aastal. Küsitleti Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Hollandi, Poola, Rumeenia, Rootsi, Inglismaa ja Walesi farmereid, ning kõik vastused näitavad ebakindluse kasvu.
See on põhjustatud ELi madalatest varumishindadest ning Vene turu piirangutest.
Põllumajandustoodete hinnad ei ole taastunud ning sissetuleku langusega püütakse toime tulla peamiselt tööjõudu vähendades.
Eesti põllumehe päästis vili
Eesti esialgne prognoos näitab, et põllumajanduse tulu jääb 15 protsenti väiksemaks, võrreldes 2014. aastaga. Vilja rekordsaak aitas kaasa taimekasvatustoodangu väärtuse suurenemisele 11 protsendi võrra. Samas vähenes loomakasvatustoodangu väärtus. Nii piimatootmist kui seakasvatust mõjutab peamiselt hindade langus, millele lisandub loomade arvu vähenemine.
Eesti Põllumeeste Keskliidu andmetel said piimatootjad mullu kahju 60 miljonit eurot ning seakasvatajad 80 miljonit.
“Praegu müüme sealiha kilohinnaga 80 senti, mis on pool omahinnast,” selgitab OÜ Markilo juhataja Urmas Laht, lisades, et aastataguse ajaga võrreldes saavad nad liha eest umbes 40 protsenti vähem raha.
“Mullu oli piima keskmine varumishind 326 eurot tonn, tänavu 230 – 11 kuuga oli Kehtna mõisal tulu 300 000 eurot vähem,” konkretiseerib Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg.
Põllumeeste liidu tegevjuht Vahur Tõnissoo lisab, et see aasta paistab tulevat veel keerulisem: “Piimatootjad ütlevad, et praeguste hindadega ei saa eelarvet tasakaalu. Tasakaalustamiseks peab kulusid vähendama, aga kokkuhoiuvõimalused on ammendatud. Võiks toota rohkem, aga selleks on vaja investeerida, mis on praegu samuti võimatu. Kui lehmade söötmise pealt kokku hoida, tekib ka piima vähem, ja see hävitab viimsegi rahavoo.”
