Järgnev lause on tublidel blogilugejatel juba korralikult omandatud, aga kordame seda uutele kliimahuvilistele. Euroopa Liidu liikmesriigid on leppinud kokku, et aastaks 2030 tuleb Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heidet vähendada vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks tuleb heidet vähendada nii tööstus- ja energeetikasektoris, mis kuuluvad nn kauplemissüsteemi (ETS), aga ka kauplemissüsteemi välistes sektorites (ESR) ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises (sh energiasääst hoonetes) ning ka maakasutus- ja metsandussektoris (LULUCF).

Niisiis ESR

Üle poole Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside koguheitest pärinebki transpordist, põllumajandusest, jäätmekäitlusest, tööstuslikest protsessidest ja väikesemahulisest energiatootmisest (sh energiasääst hoonetes). Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et perioodil 2013-2020 peab nende sektorite heidet vähendama 10% võrreldes 2005. aasta tasemega.

2014. aastal seadsid Euroopa Liidu riigipead eesmärgiks perioodi 2021-2030 jooksul heidet vähendada 30% võrreldes 2005. aasta tasemega ning selle nimel töö käibki, et kehtivat poliitikaraamistikku uueks perioodiks pikendada. Määruses on kõikidele liikmesriikidele seatud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Sealjuures saab iga liikmesriik ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas konkreetselt heidet vähendada. Riigil on võimalik näiteks vähendada inimeste sundliikumist, populariseerida ühistransporti, edendada taastuvenergiaallikate kasutamist transpordis ja kohalikus küttes, soojustada hooneid, kasutada kliimasõbralikumaid põllumajanduspraktikaid, kujundada keskkonnasõbralikumaid toitumisharjumusi jms.

Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslik olukord on erinev, siis on oluline, et seatud riiklikud heite piirkogused oleksid õiglased ning nõuete täitmine riikidele jõukohane. Sestap on liikmesriikidele heite piirkoguste seadmisel arvestatud riigi suhtelist jõukust ehk SKP näitajat inimese kohta. Näiteks on määruse eelnõus pakutud, et Eesti peaks kauplemissüsteemi välistes sektorites 2030. aastaks heidet vähendama 13%, samas Luksemburg 40% ja näiteks Rumeenia 2%.

Numbrites tähendab see, et Eesti võib aastal 2030. nimetatud sektorites õhku paisata ligi 4,82 miljonit tonni CO2 ekvivalenti*. Võrdluseks – 2015. aastal paiskas Eesti õhku 6,1 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. ESR sektorite heide moodustab Eesti koguheitest kolmandiku, kuid see osakaal kasvab ajas. Enamus heitest pärineb meil aga süsinikumahukat põlevkivi kasutavast energeetikasektorist ja tööstusest.

Selleks, et kohustuste täitmine oleks liikmesriikide jaoks kulutõhus ja õiglane, võimaldatakse liikmesriikidele teatud paindlikkust: näiteks liikmesriigid saavad omavahel heitkoguse ühikutega kaubelda, lisaks kasutada oma kohustuste täitmisel piiratud mahus ühikuid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist. Erinevaid paindlikkusi on veelgi. Kõik need on loodud silmas pidades liikmesriikide erinevat võimekust ja potentsiaali ESR sektorites heidet vähendada. Eesmärgiks on tagada, et heidet vähendatakse enim just seal sektoris, seal liikmesriigis ning ajal, mil see on kõige kulutõhusam ja mõistlikum. (Näiteks 1 tonni heite vähendamise kulu on Eestis odavam kui paljudes jõukamates liikmesriikides, mistõttu aitab riikide vaheline ühikutega kauplemine tagada kõige kulutõhusama heite vähendamise ELis.)

Trajektoor on oluline

Kodumaises teleseriaalis „Pilvede all“ on tegelane Volts, kes Pireti südamesse jõudmiseks kasutab otseteed. Oma ootusi väljendab ta must-valgelt.

ESR eelnõus on seatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise lõppeesmärk aastaks 2030, kuid teel selle poole tuleb igal aastal teha väike samm. See tähendab, et alates 2021. aastast peab Eesti heide igal järgneval aastal olema madalam kui eelneval ja sealjuures ei tohi ületada aastast lubatud piirkogust. Seega nagu elus ikka, oluline pole mitte ainult sihtmärk vaid ka teekond selleni.

Kuidas Eestil oma kohustuse täitmisega siis uuel perioodil minema hakkab? Aus vastus on, et võiks paremini minna ja kui me midagi ei muuda, siis me ei täida ka 2030. aastaks püstitatud eesmärki vähendada heidet 13%. Käed rüpes me aga ei oota. Peagi Riigikogus heakskiidetav Kliimapoliitika põhialuste visioonidokument on meie kompass, mis seab Eesti kliimapoliitikale selge suuna 2050. aastani. Samuti analüüsime, mis on need sektorid ja tegevused, kus ja millega kasvuhoonegaaside heidet oleks kõige kulutõhusam vähendada. Selge on see, et peame juba lähiajal leidma nutikad lahendused, kuidas vähendada transpordi ja hoonete energiatarvet ja põllumajandustegevuse keskkonnamõju.

Tulles algusesse tagasi, siis saab öelda, et Prantsusmaa suursaadiku huvi keskkonnaküsimuste vastu oli suur. Jutu käigus meie eesistumise mitteametlikust keskkonnanõukogust jõudsime selleni, et kui 13. juuni on plaanis pühendada ökoinnovatsioonile, siis 14. juuli kulub kliimaküsimustele.

Claudia märkis, et tegu on prantslaste rahvuspühaga. Tõesti, meenus see Bastille' vallutamine mullegi. Saangi sel päeval pakkuda oma prantsuse kolleegile parima võimaliku kingituse -arutelu Pariisi kliimaleppe elluviimise üle.

_______________________

* CO2 ekvivalent - Süsinikdioksiidi ekvivalent on üks tonn süsinikdioksiidi või muud kasvuhoonegaasi, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks.