Kas koroona tekitab hirmu? Loe mida soovitab enese säästmiseks teha psühholoog Pärtel Poopuu
Su magistritöö pealkiri on intrigeeriv: “Uudistest tingitud negatiivsete emotsioonide regulatsioon: ümberhindamise strateegiate efektiivsus koroonaviiruse (SARS-CoV-2) kontekstis”. Alustasid juba kevadel.
Kevadel me alustasime uuringuga. Tegime seda neljakesi, peale minu Andero ja Helen Uusberg, kes on ühtlasi mu magistritöö juhendajad, ja kaastudeng Khris Marii Palksaar. Võtsime oma uurimisrühmaga suuna koroonatemaatikale kohe esimestel päevadel, kui Eestis eriolukord välja kuulutati.
Saatsime igale katses osalejale viiel järjestikusel päeval meili teel küsimustiku, mis sisaldas ka üht koroonateemalist uudist. Näiteks uudis, et on avastatud viiruse uus tüvi, mis on palju nakkavam kui varasemad, või uudis sellest, mis on koroona negatiivsed pikaajalised mõjud organismile. Eeldus oli, et selliste suhteliselt hirmuäratavate uudiste lugemisel tekivad negatiivsed emotsioonid.
Küsimustikus palusime katseisikul kõigepealt kirjeldada oma üldist emotsionaalset seisundit, siis lugeda negatiivset uudist, seejärel kasutada üht neljast ümberhindamise strateegiast ja lõpuks kirjeldada oma emotsionaalset seisundit uuesti. Nii tehti neljal päeval ja viies päev oli kontrollpäev, mil ümberhindamist ei tehtud, vaid ainult kirjeldati oma emotsioone enne ja pärast uudise lugemist. Seda oli vaja, et meil tekiks võrdlusvõimalus.
Mis ümberhindamine on?
Ümberhindamine tähendab, et inimene muudab olukorra tähendust. Eesmärk on muuta olukorra emotsionaalset mõju. Katsetasime uuringus ümberhindamise nelja strateegiat, millest kaks keskendusid olukorrale ja kaks emotsioonidele. Lühidalt öeldes hinnati ümber olukorda ja olukorra eesmärke ning emotsiooni ja emotsiooni eesmärke.
