Rahandusspetsialist: esmalt tuleks kaotada piirangud kaubanduskeskustelt, siis toitlustuselt ja alles siis meelelahutusest
Kas Eesti Pank on teinud pikaajalisemat prognoosi kui paariks kuuks? Millisesse kriisi me võime lähikuudel langeda ja millised on tagajärjed tööturul?
Viiruse levik ja selle takistamiseks kehtestatavate piirangute sisu, kestus ja mõju majanduse eri valdkondadele on seotud väga suure ebakindlusega. Eesti Pank tegi teadaoleva põhjal stsenaariumianalüüsi, kuidas Eesti majandusel võiks sel aastal minna – seda nii pessimistlikumate kui ka optimistlikumate eelduste korral. Analüüsi käigus oleme leidnud, et ka kõige leebemal juhul tabab Eestit umbes 6% suurune majanduslangus. Juhul kui piirangud venivad meil ja mujalgi pikemaks, siis saab langus olema veelgi ulatuslikum.
Milliseid nõuandeid ja abi on valitsus Eesti Pangalt otsinud ja mida on Eesti Pank soovitanud või pakkunud?
Majanduse erinevad sektorid tunnetavad praegust kriisi erinevalt. Kõige enam on pihta saanud turismiga seotud valdkonnad – reisiliiklus, hotellid ja restoranid ning meelelahutusäri. Ka traditsioonilistel jaemüügiettevõtetel on kaubanduskeskuste sulgemise tõttu väga raske seis. Eelnimetatud valdkondades on käive langenud 80-90% ning paranemine saab toimuda alles siis, kui piiranguid lõdvendatakse.
Turismisektori jaoks kujuneb see aasta keeruliseks isegi piirangute leevendamise korral, sest välisturistide sissevool jääb ilmselt väga tagasihoidlikuks, kuna kardetakse liikuda ning sellesuviste puhkuste planeerimise periood on otsa saamas. Tööturul on juba näha töötuse suurenemist ning kardetavasti see trend mõni aeg veel jätkub. Samas tuleb märkida, et riigi poolt pakutav töötasutoetus on väga oluline meede, mis vähemalt lähiajal aitab osas ettevõtetest koondamisi vältida.
Kui viimastel aastatel oleks valitsus pidanud koguma eelarvereserve, sest majanduse olukord oli hea, siis praegu on laenamise abil majanduse toetamine sobilik. Kindlasti peab hoolega vaatama, et riigi abi oleks võimalikult tõhus ning aitaks vältida pikaajalist kahju majandusele. Samuti peab silmas pidama, et seni kuni meil kehtivad otsesed piirangud majandustegevusele, võib olla mõistlikum nende piirangute järkjärguline leevendamine kui uute abipakettide koostamine ja lisaraha jagamine.
Praeguse kriisi jooksul oleme mõtteid vahetanud nii peaministri kui ka Riigikogu komisjonidega. Oleme soovitanud, kuidas majanduspoliitika abil majandust toetada ning milline võiks olla piirangute leevendamise järjestus.
Meie hinnangul peaksid majanduspoliitilised sammud olema kiired, suunatud ning soovitavalt ajutised. Lühiajaliste majandusprobleemide leevendamiseks on mõistlikud sellised kokkulepitud sammud nagu laenutagatised Kredexi kaudu ning töötasu hüvitus. Kui majanduslangus kujuneb pikemaks, on üha enam vaja tegeleda sotsiaalsete probleemide leevendamisega. Seda tuleks teha juba praegu toimivate sotsiaaltoetuste (nt läbi toimetulekutoetuste, töötuskindlustuse, lastetoetuste) kaudu, mida saab kiiresti käiku lükata. Samuti on sellisel juhul mõistlik toetada majanduse kohanemist uue olukorraga. Tavaliselt tehakse seda läbi aktiivsete tööturumeetmete (nt töötute ümberõppe).
Kas kaubanduskeskuste avamine tarbijatele aitaks kaasa üldise majandusolukorra paranemisele või püüavad tarbijad vähenenud sissetulekute tõttu säästa?
Arusaadavalt tuleks eriolukorra piirangute kaotamisel tervishoiuvaldkonna ekspertidega läbi arutada võimalikud riskid ja meetmed, mida saab nendes harudes, kus piiranguid leevendatakse, nakkusohu vähendamiseks arvesse võtta. Olemasoleva info kohaselt oleks mõistlik alustada piirangute kaotamisega poodidele kaubanduskeskustes, seejärel lõdvendada otseseid piiranguid toitlustusasutustele ning jätta viimaseks meelelahutuse ja vaba aja sektor.
Samas tuleb arvestada sellega, et otseste piirangute leevendamine aitab majanduslangust küll vähendada, kuid ei garanteeri majanduse kiiret taastumist, sest majanduse käekäik sõltub paljust muust.
Milliseid eriolukorra leevendamise kohti Eesti Pank peab mõistlikuks ja reaalselt ka majandusele kasu toovaks?
Eesti Panga hinnangul tuleneb ligikaudu pool Eesti majanduslangusest meie väliskaubanduspartnerite majandusolukorra nõrgenemisest, mis vähendab nõudlust meie kaupade ja teenuste järele. Välismajanduslikku suhtlust takistavate otseste piirangute lõdvenemine sõltub teiste riikide otsustest või riikidevahelistest kokkulepetest ehk ei ole arusaadavalt ainult Eesti valitsuse määrata.
Ligikaudu pool majanduslangusest tuleneb Eesti-sisestest teguritest, mis hõlmab laiemat ringi kui ainult otsesed piirangud. Tinglikult võibki Eesti-sisesed tegurid jaotada kolmeks.
Esiteks otsesed Eesti-sisesed piirangud, näiteks osa poodide sulgemine kaubanduskeskustes.
Teiseks kaudsed viirusega seotud mõjud – soovitused püsida võimalikult palju kodus, inimeste enda soov nakkuse vältimiseks hoiduda teenindus- ja kaubanduskeskuste külastamisest.
Kolmandaks mõjutavad majandust ka tavapärased majanduslanguse põhjustajad: sissetulekute kahanemisest ning töötuse tõusust tingitud tarbimise ja investeeringute vähenemine ja ebakindluse kasvust tulenev ettevaatlikkus ostude tegemisel.
