Rahvusvahelisel hülgepäeval mine vaata Tallinna loomaaia hülgepoisse!
Hülgepäeva eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust ja tõmmata tähelepanu hülgepüügi kirjeldamatule julmusele ning avaldada survet hülgetööstusele. Kuupäev eelneb vahetult Kanada hülgepüügihooaja algusele. Kanada on tänapäeval maailma suurim hüljeste küttija. Hülglastele peetakse ulatuslikku jahti ka Namiibias, Gröönimaal, Norras ja Venemaal. Paljud riigid on seevastu mereimetajate jahi keelustanud.
Maailmas tuntakse 18-19 hülgeliiki, kellest Eesti vetes elab kolm: hallhüljes, viigerhüljes ja randal. Hülglased elavad väikeste rühmadena polaar- ja parasvöötme meredes ranniku lähedal. Vaid paaritumisperioodiks ja suveks kogunevad nad suurtesse lesilatesse mõnel laiul või rahul. Hüljeste jalad on muundunud suurte küünistega loibadeks. Kõrvalesti pole, pea külgedel on neil kõrvaavad. Hüljes suudab vee all viibida kuni pool tundi, sel ajal on nina- ja kõrvaavad suletud. Külma eest kaitseb neid paks rasvakiht. Hülged söövad kalu ja veeselgrootuid ning et võrkujäänud kalad on neile eriti kergeks saagiks, lõhuvad nad sageli kalavõrke, tehes sellega kaluritele kahju ning tekitades pahameelt. Muidu on nad üsna pelglikud loomad.
Tallinna loomaaias elab hetkel kaks hallhüljest: 16-aastane Lielu ja 15-aastane Lätipoiss (Zizla), kes mõlemad leiti pojana Lätimaa mererannikult ja kasvatati üles Riia loomaaias.
