Reisiekspert koroonaviiruse ohust: oleme valmis püsima 24/7 oma telefonitorude otsas
Kuidas tunneb end reisisektor ajal, mil ka Eesti välisminister on öelnud, et “kaaluge praegusel ajal välisriiki reisimise otstarbekust ja vajadust üldiselt”?
Mingil määral oleme koos lennufirmadega justkui eesliinil. Eks meie oleme ka selle loo üks osa, kuid see puudutab ju kõiki, mitte üksnes turismiettevõtteid.
Tõsi, sest enamik inimesi ju reisib, olgu töö või lõbu pärast. Kui palju jääb praegu ära juba väljakuulutatud ja reklaamitud reise?
Turismisektor otsuseid omapäi ei tee. Me järgime terviseameti soovitusi, kes on viirushaiguste puhul pädev ja valdab teemat. Kui mingitele kohtadele on pandud n-ö punased sildikesed juurde, siis loomulikult neid reise jäetakse ära.
Eesti riik on öelnud, et ärge Itaaliasse minge, aga tegelikult ju lennud toimuvad endiselt?
Maailma tervishoiuorganisatsioon seoses koroonaviiruse levikuga piiranguid reisimisele või kaubandusele ei soovita, mistõttu reisid küll toimuvad, kuid neid on kõvasti vähendatud. Lennufirmades, nagu meilgi, toimuvad iga päev koosolekud, jälgitakse, mis ja kus toimub, kuhu on viiruseoht jõudnud. Sellele vastavalt teevad nad kiiresti oma plaane ringi. Mõned lennuettevõtted tühistavad näiteks Milano lennud, teised vähendavad sagedust, aga kõik kahtlemata jälgivad toimuvat.
Päris sellist asja ei ole siiani ühegi riigiga olnud, et 100% oleks kõik lennud ära jäetud. Mingi võimalus kohale saada ja sealt tagasi on ikkagi olemas. Samas tuleb teadvustada, et riskipiirkonda reisijatel on haigestumise tõenäosus kõrge.
Finnair lõpetas ju oma Hiina lennud teatud ajaks üldse ära?
Jah, aga mitte kõikidesse linnadesse. Esmaspäeval tuli ka hea uudis, et Jaapani ja Singapuri ohuhinnang on vähenenud, need ei ole enam kõrge riskiga piirkonnad. Nii et see olukord muutub iga päevaga.
Kuidas on klientide meeleolu? Mida nad küsivad, mis mured inimestel on?
Klientidega jutuajamist ja nõustamist on kindlasti mitu korda rohkem kui tavalisel, rutiinsel ajal. Uuritakse peamiselt olukorra kohta sihtriikides, aga ka reiside muutmistingimuste ning alternatiivide kohta.
Jutt käib muu hulgas sellest, et mida me selle viirusepuhanguga seoses kardame. Me ju tavalist nohu ja isegi grippi väga ei karda. Eks me praegu püüamegi aru saada, miks seda koroonaviirust peab hästi tõsiselt võtma, kuigi numbritelt ei ole ta gripikahjudega võrreldav.
Tuleb silmas pidada, et olukord võib kiiresti muutuda, ja see, mis täna võib tunduda turvaline, ei pruugi seda homme olla.
Üks põhjus on see, et koroonaviirus levib kiiresti, korraga võib palju inimesi haigestuda. Kui me oma klientidega räägime, siis püüame üheskoos mõelda, kas konkreetne reis vajab mingit eritähelepanu. Palju ju sõltub, kuhu reis läheb, millal läheb, mis transpordiliike kasutatakse…
Mida te ütlete neile? Üldiselt ikkagi, et minge reisima?
Ütleme sellest lähtuvalt, mis reisiga on tegu. Me kindlasti ei ütle kõigile, et minge ja reisige – oleme selles osas vastutustundlikud. Kindlasti ei soovita me praegu reisida kõrge riskiga piirkondadesse, milleks on Hiina, Iraan, Lõuna-Korea ja Itaalia. Soovitame ka teised reisiplaanid hoolikalt läbi kaaluda, võttes arvesse terviseameti ja teiste ametkondade soovitusi. Kui inimesed soovivad reisi aega või sihtriiki muuta, siis püüame leida klientide ootustele sobiva lahenduse, kui lennufirma või reisikorraldaja seda võimaldavad. Me muretseme ju täpselt samamoodi nagu kliendidki, ja hindame olukorda. See ei tule kõne allagi, et lihtsalt öelda: reisige ja vaatame kohapeal, mis saab.
Kas praegu leidub ka eriti soodsaid ja odavaid pakkumisi reisidele? Lennufirmade pakkumisi küll saabub postkasti järjest.
Tegelikult kõik need viimased aastad ongi nii olnud, et üks sooduspakkumine järgneb teisele. Üks kampaania ajab teist taga. Nii et ma ei tea, kas siin on otsest seost koroonaviiruse levikuga.
Ei ole siis seda, et lende ja hotellipakkumisi oleks hetkel jube odavalt saada?
Ei, kindlasti mitte. Suhteliselt tavapärased hinnad on olnud. Ilmselt oleks ka ebaeetiline praegusel hetkel hakata näiteks Itaaliasse odavaid pakkumisi müüma.
Aga kui inimesel oli Itaalia suusapuhkus kavandatud märtsi teise poolde, mida ta siis peale hakkab?
Reisikorraldajad ja vedajad on kindlasti vastutustundlikud ja lähtuvad seadustest, mis kirjutavad suhteliselt palju tegelikult selles olukorras käitumisreeglistikku ette. Reisid kas tühistatakse või muudetakse, tihti on mõeldav ka oma broneeringut muuta. Selle asemel, et minna Itaaliasse suusatama, võib näiteks minna Egiptusse puhkama. Aga muidugi tuleb silmas pidada, et olukord võib kiiresti muutuda, ja see, mis täna võib tunduda turvaline, ei pruugi seda homme olla ja vastupidi.
Kahtlemata, kui mingi riik on kuulutatud ebaturvaliseks, siis sinna me praeguseks reise ei müü.
Te järgite Eesti võimude teateid või ikkagi ka kohapealseid?
Kui mina näiteks korraldan mingit reisi, siis on loomulik, et ma jälgin selle riigi kohta infot ja pean sidet kohalike partneritega. Samuti jälgin seda, et kuidas käituvad teised riigid. Mida ütleb näiteks USA või Ühendkuningriik oma kodanikele. Eelkõige aga lähtume terviseameti infost ja suunistest.
Olukord võib siin tõesti muutuda tundidega, mitte isegi päevadega. Näiteks Moskva linnavõimud teatasid üsna järsku, et iga kahtlasest riigist saabuv inimene peab istuma kaks nädalat toas, olgu venemaalane või välisturist. Iisrael kehtestas samuti äsja karantiini kõigile saabujaile.
On kaks lähenemisviisi - üks Hiina oma, kus kohaldatakse haigetele ja viiruskahtlusega inimestele ranget karantiini ja teine Jaapani, kus ollakse peamiselt kodusel ravil. Kui kohalik linnavõim teeb omad otsused, siis kindlasti nad teevad seda oma paremas usus, et nii on vaja. Kas karantiin on kõige parem ja tõhusam lahendus alati – eks kõik ju praegu otsivad seda õiget käitumist. Olukord muutub ka sellepärast nii kiirelt, et koroonaviirust ennast ja tema kõiki käitumismudeleid veel nii hästi ei tunta.
Kas reisija, kes valis oma sihtkoha välja võib-olla juba pool aastat varem ja nüüd muretseb, kas reisile minna on üldse turvaline, saab olla kindel, et teda ei jäeta oma murega üksi?
Tõepoolest, inimest ei tohi oma murega üksi jätta. Kõik me tahame keerulises olukorras tuge saada. Ma kindlasti julgustaksin ühendust võtma reisibürooga, kellelt te oma reisi tellisite, küsida infot ja pidada nõu. Sest info avatult jagamine on praegusel hetkel ülioluline. Ja kõik me võime ka sellest olukorrast midagi õppida. Kas või seesama kätepesemise teema – selle üle võib ju nalja teha, aga tegelikult on ikkagi väga hea, et terviseamet on selle nii esiplaanile välja toonud. Tegu on kõige tõhusama meetmega viirusnakkusest hoidumiseks.
Me oleme praegu valmis tõesti püsima 24/7 oma telefonitorude otsas, sest me oleme siin ju ikkagi samal pool seda rindejoont. Kõik reisifirmad koos oma reisijatega selle viiruse vastu. Keegi meist ei mõtle niimoodi, et meie saame siin kuidagi hakkama, vaadake teie seal ise, kuidas saate.
Kes ikkagi kannab kõik need kahjud, mis praegu tekivad? Reisikorraldaja, lennufirma, reisija ise?
Ühest vastust sellele ei ole. Sellise mastaapse kriisi puhul kannatavad kindlasti kõik mingil määral.
Kui nüüd inimese ammu planeeritud ainus reis aastas sattus halvale ajale, siis loomulikult ei taha keegi, et see kulu langeks tema peale.
Keeruline koht on see, et keskmiselt saab Eesti inimene saab ju lubada endale reisimist suhteliselt harva – n-ö suuremaid reise üks-kaks korda aastas. Ja kui nüüd tema ammu planeeritud ainus reis sattus halvale ajale, siis loomulikult ei taha keegi, et see kulu langeks tema peale. Loomulikult me proovime nii palju kui võimalik tulla klientidele vastu. Et kas saab midagi muuta, asemele panna, edasi lükata – selle nimel me praegu tõesti töötame. Klient ja tema tervis on igal juhul prioriteet. Vahel võib juhtuda, et midagi jääb kliendi enda kanda, sest reiside tingimused erinevad olenevalt sihtpunktist ja ostetud teenustest.
Kas kindlustusfirmad ei maksa neid kahjusid?
Muidugi maksavad ka nemad, ja selge, et neil tuleb maksta ka rohkem kui tavapäraselt. Aga seal oleneb samamoodi, mis on poliisidel välistused jne – kindlasti ei saa olla see nõnda, et nemad nüüd maksavadki absoluutselt kogu kahju kinni.
Kui turismisektor jääb väga nadisse seisu, kas tuleb küsida ka näiteks riigilt erakorralist abi?
Kui on selline suurem löök, siis kannatavad tegelikult väga paljud majandussektorid. Abi oleks aga juba sellestki, kui Tallinna linn tõstaks praegusel hetkel, mil me siin kõik võitleme koroonaviiruse tagajärgedega, oma turismimaksu plaani laualt maha.
Loomulikult oleme me haavatavad turismisektoris, aga me ei ole selles osas üksi. Abi on ka sellest, kui riik suudab anda hästi adekvaatset, kainet informatsiooni. Minu meelest teeb terviseamet selles osas head tööd ja see ongi ju, mida me riigi poolt tegelikult ootame.
Kuhu praegusel hetkel üldse reise ostetakse?
Inimesed on praegu pigem äraootavad ja oma reisivalikutes hoolikalt kaalutlevad, mis on igati mõistetav. Reise ostetakse pikema aja peale ette, näiteks läheb just lahti järgmise hooaja talvereiside n-ö varajase tellija aeg, mis on hindade mõttes päris magus. Kõik tüüpilised talvereiside sihtkohad nagu Egiptus, Kanaari saared, Tai, Dubai on väga populaarsed.
Selleks kevadeks inimesed vaatavad selliseid turvalisemaid kohti, saarereise, näiteks saarereis Seišellidele.
