Karusloomafarm Foto: Rauno Volmar

Eelnõu algatasid 18 riigikogu sotsiaaldemokraatidest, keskerakondlastest ja reformierakondlastest liiget. Hilisemas arutelus selgus, et karusloomakasvatuste sulgemise teemast kujunes kont, mis on riigikogu liiketele üsna kõva järada, sest selle pooldajaid ja vastaseid jagus ka ühe fraktsiooni piiresse palju. Kusjuures pooldajaid oli kolmest parlamendierakonnast.

Mahahääletatud eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil.
Keelu kohaldamine loomapidajate suhtes pidi rakenduma alates 2024. aasta 1. juunist.

Pilvre: karusloomakasvatus on hääbuv tööstusharu

Seaduseelnõud tutvustava sõnavõtuga esinenud sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Barbi Pilvre märkis, et nutrianahksed karvamütsid ei ole enam moes ning me ei ela enam sellel ajastul, mil see nii oli.

Ta soovitab Eestil järgida Norra, Tšehhi, Belgia, Makedoonia, Serbia, Rootsi ja teiste riikide eeskuju karusloomakasvatuse täieliku keelamise või olulise piiramise eeskuju. Lisaks sellele märkis Pilvre, et Eestis toodetud karusnahad ei lähe mitte rõivatööstusse, nagu valdavalt avalikkuses arvatakse, vaid nendest nahkadest valmistatakse peaasjalikult võtmehoidjaid, mütsitutte ja muud pudi-padi.

Näiteks Eesti suurimaid rebasefarme, soomlastele kuuluv AS Balti Karusnahk on hääbuv ettevõte, kus töötajate arv on viimastel aastatel vähenenud 70nlt 40le ning seda kõike just selle tõttu, et inimesed eelistavad sünteetilisest materjalist rõivaesemeid naturaalsele nahale.

Lisaks on Eestis praegu 15–20 väikest tšintšiljafarmi, millest paljud hääbuvad Pilvre sõnul peagi iseenesest. Samas nõuab tema meelest Eesti rahvusvaheline kuvand, et me selle keeluotsuse praegu ikkagi ära teeksime.

Ka nahkade parkimine on Eestis lõpetatud suure keskkonnakoormuse tõttu, näiteks Balti Karusnaha nahad lähevad praegu külmutatuna Soome parkimisele. Parkimiseks kasutatakse lisaks formaldehüüdidele ka muid kemikaale, mis nõuavad väga karmi jäätmekäitlust.

Seaduseelnõu ei puudutanud aga küülikukasvatust, sest küülikuid kasutatakse ka liha saamise eesmärgil. Samuti kinnitas Barbi Pilvre, et eelnõuga ei püüta propageerida veganlust või muul moel loomapidamist toidukraami saamiseks.

Pragi: veel üks katse maaelu välja suretada

Enne eelnõuriiigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele jõudmist teatas Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimees Leander Pragi, et seaduseelnõu väljatoomisega just praegu on tegemist valimiseelse populismi lainel seilavate parlamendisaadikute sooviga keelustada ära üks maaelu valdkond ja aidata kaasa toiduhindade tõusule.

Karusloomakasvatajate ühenduse teates märgitakse, et kõik euroliidus karusnaha töötlemisel kasutatavad kemikaalid ja protsessid vastavad REACH direktiivile ning ei kujuta inimesele mingit ohtu.

„Keskkonnahoiu seisukohast soovime rõhutada, et karusnaha käitlemisel ei teki mikroplasti jääke, millised tekivad kunstkarusnaha ja teiste naftakeemial baseeruvatest materjalidest rõivaste tootmisel,” seisab sõnumis. „Karusnahast tooted kestavad põlvkondi ning kasutusest väljalangenud esemed lagunevad looduses orgaaniliselt ja täielikult.”

Barbi Pilvre leiab, et karusloomakasvatusel on laiem sisu, kui pelgalt loomakasvatuslik – selle tööstusharu n-ö tulem on luksuskaup, mida inimesed ilmtingimata ja hädapärast olmeeluks ei vaja, erinevalt toidutootmise eesmärgil peetavate põllumajandusloomade pidamise eesmärgist saada toorainet toidu tootmiseks.

Vakra: karusnahad on vaid edevuse rahuldamiseks

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et igal juhul on teema päevakorras ja läheb paljudele inimestele korda. Ta leiab, et maaeluministeerium peaks tegema täpsed arvutused, kui palju läheb riigieelarvele maksma karusloomaettevõtete ümberstruktureerimine, kas siis nende firmade riigi omandisse ostmise korral või mõnel muul juhul.

„Kuna kõikidest Eestis toodetud karusnahkadest toodetakse vaid edevuse rahuldamise tooteid ja et XXI sajandil ei ole Eestis kohane selleks loomi karusloomakasvatuste pisikestes kuutides pidada, siis ma muidugi toetan seda eelnõu,” väljendas Vakra oma seisukohta. „See veendumus on nüüdse protsessi käigus veelgi süvenenud.”

Keskkonnakomisjon käis korra oma väjasõiduistungil ka ASis Balti Karusnahk. Teisel sel teemal korraldatud istungil 15. jaanuaril loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu keskkonnakomisjoni liikmete seas poolehoidu ei leidnud ehk siis riigikogule tehti ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Seaduseelnõu hääletati maha

Riigikogus peetud läbirääkimiste käigus pidas Keskerakonna liige Mihhail Stalnuhhin muuhulgas vajalikuks parlamendi kõnepuldist öelda, et tema kabinetis on kohal, kus tavaliselt ripub presidendi pilt, hoopis ühe suure koera pilt. Koera, kes Stalnuhhini hinnagul oli targem vähemalt ühest Eesti presidendist.

Seaduseelnõu menetlemise jätkamist Stalnuhhin ei toetanud, öeldes, et see on emotsionaalne topeltstandardi probleem, pidades õigeks, et ennekõike peaks parlament tegelema kõikidele kodu- ja põllumajandusloomadele heade elu- ja pidamistingimuste tagamise eest, mitte tegeleda keelamisega.

Erakonnad teatasid enne hääletamist, et kõik fraktsioonide liikmed võivad hääletada oma sisetunde järgi, mingit survet neile ei avaldata.