Kui poliitikas muutub suhtlus ebaviisakaks ja vastastikku solvavaks, suurendab see ühiskonnas sõnalise ning lõpuks võib-olla ka füüsilise agressiivsuse taset, ütleb politoloog Tõnis Leht.

Kui mõtlete kevade peale, mil valitsus paika sai – oskasite te ennustada, et see valitsus jääb nii pikaks ajaks püsima?
Esiteks ei osanud mina ega peaaegu mitte keegi ennustada, et see valitsus sellisel kujul tekib. Selle valitsuse puhul on igasugused ennustused olnud keerulisemad kui varasematel aegadel.
EKRE kõige suurem toetajaskond on põhiharidusega, pigem eakamate ja meeste hulgas. Mis see erakonnale tulevikus tähendab, kui liider sisuliselt mõnitab noori edukaid naisi?
See seab neile piirid kasvada suuremaks rahvaparteiks, mis võiks konkureerida valimisvõidu nimel. Aga EKRE põhitoetajate grupp ei kao nii kiiresti kuhugi. Olla oluline partei on ikkagi ka niimoodi võimalik päris pikalt. Aga selliselt pinnalt valimisvõidu nimel konkureerijaks muutuda on keeruline.
Kui siseminister ütleb riigikogu puldist riigikogu liikmele, et ta on tropp ja nimetab suurt osa riigikogu liikmetest ajusurmas olevateks, siis see julgustab tavainimest päris palju.
Kindlasti. Viisakus omavahelises suhtluses on avalikus ruumis väga oluline. Sealhulgas ka poliitikas. Kui see muutub ebaviisakaks, vastastikku solvavaks, siis verbaalse ja lõpuks võib-olla ka füüsilise agressiivsuse tase ühiskonnas tõuseb.


Avalehele
241 Kommentaari
Loe veel: