Riigimetsa majandaja on seisukohal, et sealne mets on üleseisnud, mistõttu selle raiumine tarbepuidu saamiseks on möödapääsmatu. Kohalik rahvas ja looduskaitseaktivistid on aga olukorrast häiritud, nimetades RMK tegevust Kurgja ümbruses mitmete haruldaste linnuliikide elupaikade süstemaatiliseks hävitamiseks.

Õli lisab tulle asjaolu, et keskkonnaametil on plaanis juba 1961. aastal loodud Kurgja-Linnutaja kaitseala territooriumi uue, praegu menetluses oleva kaitse-eeskirjaga kärpida nii, et sellest jääb alles vaid pelk neljandik ehk 93 hektarit võrreldes 400 hektariga, mis planeeriti Carl Robert Jakobsoni talu ümbruskonnas kaitse alla võtta 2008. aastal algatatud kaitse-eeskirja eelnõuga.

Kokku on RMK Kurgja-Linnutaja alale võtnud üle 80 metsateatise, läinud aasta lõpus esitasid keskkonnaaktivistid 13 kohta neist keskkonnaametile vaide sooviga nende alusel lubatud metsaraiumine peatada.

Praeguseks on seis selline, et nelja vaidlustatud teatise põhist raiet RMK ei tee, osal eraldistest on juba raiutud ja läinud nädalal oli veel kolm vaidlusalust eraldist, potentsiaalset vääriselupaika (VEP), mil lageraie veel tegemata. Keskkonnaamet andis vaiete menetlemise tähtajaks 8. veebruari.


Avalehele
50 Kommentaari
Loe veel: