Rongisõit kallineb lähiajal järsult

Kuna kaubavedu raudteel kuivab kokku, plaanib Eesti Raudtee teenida rohkem reisijateveolt.

Juhan Partsi juhitav majandusministeerium kavandab reisirongiliiklust jaanalinnu taktikaga, sest pole paratamatult suurenevaid dotatsioonisummasid riigieelarvesse kirjutanud.

Eesti Raudtee juhtkond prognoosib juba praeguseks majandusaastaks reisirongide infrastruktuuri tasude hüppelist kasvu, sest kaubaveod vähenevad mulluselt 25 miljonilt tonnilt aastas 21 miljoni tonnini.

„Kui varem laekus meile kaubavedajatelt aastas ligi 50 miljonit eurot infrastruktuuri tasu, siis mahu kokkukuivamisega väheneb see viiendiku võrra,” ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann. „Reisirongidelt laekus seni ligi 2,7 miljonit eurot aastas, kuid edaspidi peame reisijate vedajatelt infrastruktuuritasu koguma vähemalt 10 miljonit eurot.”

Kaubavedajate tariife pole Asmanni sõnul võimalik tõsta, sest muidu põgeneksid vähesed Eesti Raudtee teenuseid kasutavad transiidifirmad oma kaubakogustega naaberriikidesse.

Kuigi majandusministeerium soovitab raudteel kulusid kokku hoida, ei pea raudteelased investeeringute kärpimist võimalikuks. „Raudtee infrastruktuuri on seni investeeritud ligi 30 miljonit eurot aastas, mis tagab teede praeguse kvaliteedi,” nentis Asmann. „Kui riik kulutas suure summa uute ja kiirete rongide soetamiseks, millega saab sõita 120 kilomeetrit tunnis, siis tundub mõttetu lasta infrastruktuuri investeeringuid vähendades kiirused alla vanade rongide tasemele.”