„Hinnaguliselt ligi 400 turisti on saarele tulemata jäänud,” arvutab Ruhnu vallavanem kahjusid pärast jaanipühasid. Asenduslaev Amalie teeb küll üksikuid sõite, kuid näiteks täna saarelt lahkunud laev tuleb tagasi alles järgmisel teisipäeval. „Praegu järjest tühistatakse pileteid. Need 400 inimest oleks siin olnud keskmiselt kaks ööd,” sedastab Urvet.

Turmismihooaja tipphetkel kaela sadanud kolmenädalane sundpaus Runö remondi tõttu on Ruhnu elanikud tõeliselt masendunud. Urveti sõnul pakuvad turistidele teenuseid põhimõtteliselt kõik pered saarel. Kes pakub majutust, kes transpordi teenust („taksosid meil ju pole”), kes suitsetab kala, kes rendib jalgrattaid, kes pakub giiditeenust. Kuid nüüd valitseb saarel vaikus nagu talvel.

„Meie teenimise aeg on maksimaalselt kolm kuud, millega tuleb ära elada 12 kuud,” nendib vallavanem.

Kõige kurvemaks teeb tema sõnul olukorra see, et saareelanikele pole Runö katkiminek mingi üllatus. „Runö ei jää seisma esimest korda. Olen neli aastat vallavanemana riigi poole pöördunud Runö probleemidega, kuid kõik tühja,” märgib Urvet. Runö ei ole küll vana alus, kuid tema probleem on vallavanema sõnul pidev ülekoormatus.

„Laeva ehitajad andsid parima, kuid ei näinud ette, et see laev peab täitma ka kõik saareelanike kaubasoovid,” tõdes vallavanem. Kaup aga kaalub palju: ehitusmaterjal, seadmed, isegi sõidukid, põllumajandusmasinad jne. „On selgunud, et Runö ei kannata sellist koormust,” nentis Urvet.

Vallavanem märgib, et ruhnlased ei taha riiki süüdistada, sest riik on teinud saare heaks palju. Kuid inimesed teevad ju majandusplaane ja ka investeeringuid selle järgi, mida välja käiakse ja neile lubatakse. Seda, et laevaühendus sisuliselt kolmeks nädalaks katkeks, veel enam – tipphooajal -, pole Urveti sõnul varem juhtunud.

„Nüüd loodame, et ehk tuleb riik kompensatsioonidega appi,” edastab vallavanem ruhnlaste lootuse.