Kersti Kaljulaidi kohtumine Vladimir Putiniga Foto: Tiit Blaat

Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu?

Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina, loomulikult tekitab see elevust ja ärevust. Minu arvates talitas me president [Kersti Kaljulaid] väga õigesti, et kutsus Putini Eestisse kongressile. Eriti veel foonil, et soome-ugri liikumist on Venemaal läbi aegade peetud natuke dissidentlikuks. On levinud kahtlustamine, et soomeugrilased soovivad Venemaad lõhkuda. Vandenõuteooriate juured viivad 1930ndatesse, mil mari, komi, udmurdi, mordva intelligentsi represeeriti kahtustatuna Vene riigi vastasuses. Tänapäevalgi võib leida keskvõimuga seotud ajakirjadest soome-ugri foobiat.

Mida tähendaks sel taustal Putini Eestisse tulek?

See oleks soome-ugrilaste ja nende tegevuse tunnustamine, mis vabastaks Venemaa hõimlasi paine ja hirmu alt. Vahetevahel on neil raske aru saada, kas soome-ugrilaseks olemine on halb või mitte. Putini tulekuga tõstatuvad soome-ugri rahvaste, aga ka teiste põlisrahvaste probleemid oluliselt paremini rahvusvahelisel tasandil. Ehk märgatakse põlisrahvaid natuke rohkem ka Euroopas.

Putinil on kindlalt soome-ugri juured, aga kas karjalase või vepslase omad, pole teada.

Miks peaks Putin üldse tahtma Eestisse tulla?

Soome-ugri riikidest on Ungari ja Soome juhtkonnad Putinile sümpaatsed, neis maades on ta korduvalt käinud. Lisaks olen jätkuvalt seda meelt, et ju Putinil midagi sees kriibib... Ju peaks iga venelase sees soome-ugri asjadele mõeldes midagi kriipima. Seda teeb vene rahva soomeugriline taust. Putini soomeugriline taust on täiesti hoomatav.

Olete sellest raamatugi kirjutanud, et Putin võib olla vepslane või karjalane.

Tema juured on Tveri oblastis, piirkonnas, kuhu 17. sajandil asusisid ümber karjalased. Putini suguvõsa sünniküla tveri karjalaste asualal on teada. Veel enne Teist maailmasõda elas seal karjalasi umbes 130 000. Karjala kannaselt, kust karjalased lahkusid Tveri, tuli kaasa ka vepslasi. Putinil on kindlalt soome-ugri juured, aga kas karjalase või vepslase omad, pole teada.

Miks Putini soome-ugri juured võiks eestlasele korda minna?

Võime ju mõelda siis Putinist kui niiöelda omast poisist. Mis aga laiemalt näitab, et soomeugrilaste dominantne roll on Venemaal alati olnud, vähemasti Rjuriku ajast alates.

Putini soome-ugri juured võiks vandenõuteooriatest haaratuile näidata, et soomeugrilased ei soovi kindlasti Venemaad lõhkuda, see ongi ju nende oma. Vene teaduses räägitakse aina enam, et Venemaa ongi olnud asustatud soome-ugri rahvastega. Sellest räägivad ka nimed: hüdronüümid, toponüümid.
Jaak Prozes
SVEN ARBET

Kui Putin peaks kongressile jõudma, siis mis võiks sellest kasu olla?

Eelkõige on plussiks, et soome-ugri liikumine leiab Venemaal riikliku tunnustuse, on õige asi. Ja ehk on sel foonil võimalik Venemaa soome-ugri keelte ja kultuuride heaks enam ära teha. See, mis praegu toimub, on katastroofiline. Soomeugri keelte kõnelejate arv vähenes Venemaal kaheksa aastaga poole miljoni inimese võrra! Soomeugrilased ise nimetavad seda “etnotsiidiks”. Putini kongressile tulek suudab ehk näidata, et Venemaa vähemusrahvad vajavad erikohtlemist, eritähelepanu.

Venemaa suhtumine oma põlisrahvaste keeltesse seab need täna köögikeele tasemele, mis polevat võrreldes vene keele ja kultuuriga midagi väärt. Neile pole kohta ühiskondlik-poliitilises elus. Et põlisrahvaste keelte õppimine muutus vabatahtlikuks, on selle poliitika näiteks.

Venemaa soomeugrilaste mitte just roosilisest olukorrast on ammu räägitud. Mis annab aluse väita, et asjad on eriti hullud?

Ajaleht Järva Teataja oma 3,7tuhandese tiraažiga oleks kogu Venemaa soome-ugri ilmas väga kõva tegija, sest suurima lehe Udmurt Dunne tiraaž on 3,5 tuhat, aga Venemaal elab enam kui pool miljonit udmurti. Maride ja udmurtide puhul saame rääkida ka kahekümnest rahvuskeelsest raamatust aastas.

Samal ajal kui Eestis ilmub kümme eestikeelset raamatut päevas.

Ja sotsioloogilisele küsitlustele vastab mari, et 20 raamatut aastas ongi tubli. Ja kaks tundi rahvuskeelsesid telesaateid üle päeva ka hea... Suur mass arvabki nii, nende rahvuslik eliit ei suuda neid enam kõnetada olukorras, kus pooled Venemaa soomeugrilastest ei suuda lugeda ega rääkida oma emakeeles.

Soome-ugri liikumist on Venemaal läbi aegade peetud natuke dissidentlikuks. On levinud kahtlustamine, et soomeugrilased soovivad Venemaad lõhkuda.

Ja takkatippu udmurdi teadlase Albert Razini enesepõletamine parlamendihoone ees, et juhtida tähelepanu keele olukorrale.

Juhtum käis kulutulena läbi Venemaa meedia ja kohalike soome-ugri televisioonide, aga suurt rohkem pole sellest juttu olnud. Razini enesetapu traagilisus on, et võimu esindajad ei tahagi seisukohta võtta. Pigem üritati teda naeruvääristada, mitte rääkida, et miks ta seda tegi. Äkki Putini visiit Eestisse näitaks Venemaale, et ka teistel rahvustel ja keeletel peale vene on siiski väärtus.

Olen kogenud, et seoses Putini võimaliku tulekuga on seni soome-ugri kauged inimesed avastanud ka hõimurahvad ja nende sügavama sisu.

Kahtlemata, ka soome-ugri asjus ükskõiksed on nüüd hakanud tunnetama, et soome-ugrilisus on me identiteedi, me juurte üks osa. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu erinevad võimuorganid võiks olla kohaks, kus tuleks soome-ugri rahvaste probleeme samuti arutada.