Tartumaal Aardlapalu prügilas käivad “tööl” sajad kajakad ja hakid. Saabuvad Tartust hommikul kell kaheksa ja lahkuvad pärast viit. Sel ajavahemikul toovad prügiautod “värsket” kraami, millest võib kõhu täis saada.

Kompostihunnik võtab sõnatuks. Seal on nii õunu, paprikaid, pomeloid kui ka suur kilekotitäis pontšikuid. Kõik kilesse pakendatud, ilusad ja täitsa söömiskõlblikud. Tundub, et prügiauto on teinud tühjaks tuntud ketipoe taga oleva biolagunevate jäätmete konteineri.

Professor Mait Kriipsalu tõmbab kätte sinised kummikindad ja sukeldub jäätmetesse. Ta näitab biolagunevasse kotti pakitud poolikuid paprikaid ja köögiviljakoori, mis on kõik omakorda tavalistes kilekottides. “Vale on neid eraldi kilesse pakkida. Aga kui inimene paneb need lõpuks biolaguneva kotiga kompostikasti, siis peseb justkui oma südametunnistuse puhtaks,” ohkab professor. “Ei ole ju suur vaev kile ära jätta.”

Värskest uuringust selgub, et kümne aasta jooksul pole olukord paremaks läinud.

Avalehele
106 Kommentaari
Loe veel: