Apotheka apteegid Foto: Jaanus Lensment

Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek sulgevad apteegireformi negatiivsete mõjude teadvustamiseks oma apteekide uksed.

Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul oli eilne hääletus riigikogus äärmiselt kahetsusväärne ja inimeste vajadusi mittearvestav.

“Igal otsusel on tagajärg. Kuna poliitikud on andnud sõnumi, et Eestis piisab 200 apteegist ja 300 apteeki võib sulgeda,
ilma, et sellest apteegiteenus ja ravimite kättesaadavus kannataks, siis on nad sellega vastutuse endale võtnud,” selgitas Danilov.

“Tänased apteegipidajad leiavad vastupidiselt - riik ei tohi enam kui pooli Eesti apteeke kinni panna, selle all kannataks patsiendid.”

Danilovi sõnul ei vasta tõele jutud, et apteegireform kaotab apteegid ainult linnadest ja et maapiirkondades on juba proviisoritest ettevõtjatele kuuluvad apteegid. "Täna hommikuse seisuga on maapiirkondades 56 reformi nõuetele mittevastavat apteeki, koos alla 4000 elanikuga asulatega on selliseid apteeke 74.

Reform jõuab täna kohale näiteks Paldiskisse, Otepääle, Tõrva, Kuusalusse, Valka, Lihulasse, Loksale, aga väga valusalt puudutab ka suuremaid linnu nagu Kohtla-Järve ja Narva," loetles ta. “Samuti on eksitav väide,
et reform suuremaid linnu ei puuduta. Näiteks jääb peale reformi jõustumist Tallinna kesklinna alles vaid kaks apteeki.”

Nn ketiapteegid jäävad suletuks kuni homseni. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20, sest erakorralises sulgemises mitteosalevad proviisoritest ettevõtjatele kuuluvad apteegid lõpetavad õhtul oma tööpäeva.

Benu apteegi juhi Kaidi Kelti sõnul on viis aastat tagasi ülepeakaela sündinud apteegireformil oluline mõju ka Eesti apteekritele, kes lähevad jõulupühadele vastu teadmises, et neid ootab töökohast ilma jäämine.

“Reformi eestvedajad on öelnud, et Eestisse võiks
jääda 200-250 apteeki. Mida ei ole välja öeldud on see, et töökohti jääks sel juhul alles umbes 400-500 proviisorile. See tähendab, et töö kaotavad pooled tänased proviisorid, kellele lisanduvad veel farmatseudid ja teised töötajad,” selgitas Kelt.

Eesti neli apteegiketti annavad tööd üle 1100 proviisorile ja farmatseudile ning üldse kokku ligi 1500 inimesele.

Apotheka apteegi juhi Kadri Ulla sõnul on töövõtjatest proviisorid ja farmatseudid imekspandava kannatlikkusega oodanud, et ebaratsionaalne ja omakasupüüdlikust konkurentsi huvist kantud reform tühistatakse, aga asjatult.

“Maksab lugeda 4-5 aasta taguseid ajalehti, siis väideti, et reformi tulek on apteegikettide huvides. Siis olid reformi suhtes
ülikriitilised nii konkurentsiamet, sotsiaalministeerium, ravimiamet kui ka tollane õiguskantsler Indrek Teder, sest see ei täida oma eesmärke ning toob kaasa olulisi riske rahva tervisele. Nüüd väidetakse, et reformi ärajäämine on apteegikettide huvides, selles ei ole mingit loogikat ega järjepidevust. Fakt on aga läbivalt see, et reform tähendab patsientidele poole vähem apteeke,” lisas Ulla.

Erakorralist sulgemist läbi viivad ettevõtted paluvad patsientidelt tänase ebamugavuse pärast vabandust, lootes, et nad mõistavad selle eesmärki ja vajalikkust ning fakti, et selline olukord saabub niikuinii 1. aprillil, kui regulatsioon ei muutu.

Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Ühendusse kuulub 294 apteeki.