Seega, mida teha?

Arst ei taha töökohal midagi muud teha kui tööd! Perearst peabki tegelema ravimisega, mitte olmeküsimustega, mitte äriga.

Kui aga töö tegemine tähendab ka seda, et tegelikuks põhitööks on sul kolmandik aega ja kaks kolmandikku aega tuleb jännata mingite kolmanda- ja kümnendajärguliste teemadega, siis on selle peale väga raske leida arsti, ükskõik, kuhu.

Nii maale kui linnadesse.

Meenutagem, mis aastal te Tõstamaale perearstiks tulite ?

See oli 1995. aasta 11. detsembril ehk siis 25 aastat tagasi kui siia saabusin.

Arstid on oma kutsumuselt erinevad, mina näiteks olen üldarst ja kohe siin tundsingi, et küll on vahva teha arstitööd. Noor arst kui ta tööle tuleb, ta tahabki teha just nimelt ja just ainult arstitööd, mida ta on õppinud.

Üüratu palk

Kui inimene on ikka aastaid ainult õppinud-õppinud-õppinud arstimist, siis tahabki ta just nimelt hakata ravima.

Täpselt! Tuleb noorele inimesele kätte anda keskkond, kus ta saab oma tööd teha. Olen oma noorte kolleegidega rääkinud. Olen näidanud neile siin oma ruume ja kui vaja, on nad kaalunud tööle tulema.

Noorele saan pakkuda 4250 eurot pluss lisad väikekirurgia ja mõnede uuringute eest. Nii, et noore arsti palk, mida võin maksta on 5000 euro kanti.

No see lööb ju jalust nõrgaks maapiirkonna palgana!

Tõesti, haigla arstidel on keskmised palgad vast kahe ja poole tuhade kanti.

Aga tegelikult on raha Eesti riigil ju maal arstile palga maksmiseks olemas! Aga kui see raha kaob kuhugi mujale või seda ei taheta näidata...

Või tegeliku töö tegijale makstakse kordades vähem, siis on ikka töökorralduses midagi väga mäda. Olen seda aastaid rääkinud. Tegelikult leian, et paljud arstid on Eestist lahkunud mitte niivõrd palga, kui meditsiinikorralduse süsteemsete vigade ja kaose pärast. Päris hästi teatakse, et 2/3 EMO ja eriarstide patsientidest saaksid samaväärse abi heast perearstikeskusest. Kannatab tõeline eriarstlik patsient ja meedikute töörõõm.

Niisiis, olete väitnud, et noorele perearstile on vaja kaasaegse aparatuuriga töökeskkonda ja tubli tugimeeskonda!

Just! Ma olen õnnelik arst. Mul on viis pereõde! Hea ja lihtne on töötada meeskonnas, kus me saame tööd jaotada tubli meeskonnana.

Üks patsisent, muuseas, näitas mulle kunagi, et näe, kui üht näppu lüüa, siis näpp saab haiget. Kui aga näppudest moodustub rusikas, siis see on tugev ja muud polegi vaja.

Madis Veskimägi

3200 patsienti

Kas saan õigesti aru, et teil on praegu nimistutes 3000 patsiendi ringis?

Jah, sinnakanti on küll, nii 3000 patsienti pluss kindlustamata kodanikud. Seega kisub 3200 kanti, täpselt ei teagi, sest see pole nii oluline. Lisaks veel kaugelt tulijad ja piirkonnas juhuslikult viibijad: suvitajad, metsa- ja ehitusmehed, näiteks möödunud aastatel ka Läti kalurid jt.

Kas arv liiale ei lähe?

See suur nimistu tagab mulle aga selle, et mul on palju esmaseid arstlikke patsiente, kellega koos avastada uusi haigusi, töötada välja uusi raviskeeme.

Kui arvata, et 1500 patsienti on paras, siis, jah, tiksumiseks see kõlbab, aga selleks, et arst oleks vormis on vaja uusi haigusjuhte.

Aga eks palju oleneb ka sellest, mida arst ootab. Mina ootan uusi esmaseid pöördujaid. Selleks on vaja parajalt suurt patsientuuri.

Et haigete ja haiguste rohkus ei laseks arsti oskustel rooste minna?

Täpselt nii! Ega ajakirjanik taha ju ka oma suud lukku või kõrvu vaiku täis panna, et ta ei kuuleks ega näeks.

Ja arstile on vaja patsiente, meeskonda ja aparatuuri, et olla hea arst. See ongi siis kokku efektiivsus. Kõige aluseks on muidugi vastastikune usaldus, ilma selleta ei saa teha rahuldustpakkuvat arstitööd. Teenusepakkumine on midagi muud.

Madis Veskimägi mõtted perearstikeskuse töökorraldusest on vaadatavad/kuulatavad järgnevast videost, mis pärineb aastast 2016, seega Tõstamaa uue tervisekeskuse ehitamise eelsest ajast.

Meilinõustamine ja videokõned

Te olete üks esimesi, kes alustas patsientide nõustamist videokõnega?

Püüdsime seda teha koostöös Manija saarega, kuhu arst alati ei pääse. Vaikselt oleme seda kasutanud koos Varbla velsker Ilmega hulk aastaid.

Ja siis tuli perearstita jäänud Audru rahva nõustamine videokõnedega. Tulemusliku videokonsultatsiooni aluseks on koostöö kohapealse pereõega- selgitatakse probleem, teostatakse esmane läbivaatus ja uuringud, näiteks vereproovid, EKG ja muu.

Sellele järgneb Skype kõne, pereõde Kaire töötab kui nutitelefoni operaator, näidates patsienti vajalikest suundadest või tehes vastavaid täpsustavaid läbivaatusvõtteid.

Ühise arvutisüsteemi abil on võimalik kohe tõlgendada ka analüüsid ja uuringud ning koostada raviplaan, kirjutada retseptid. Patsient astub üle koridori apteeki ja saab ravimid.

Rõhutan veelkord koostöö tähtsust haiget vahetult nägeva pereõega, ainult patsiendi nägemisest ekraanil ei piisa!

Töövõiduks saame pidada tõsise haiguse, südamelihase infarkti diagnoosimist tagasihoidlike vaevustega vanahärral. Diagnoosi aluseks sai pereõe poolt õigesti registreeritud ja arvutisse salvestatud ning ravilooga seotud EKG leid. Otsus lühike – kiirabi ja haigla !

Meilikonsultatsioonidega alustasin juba 20 aastat tagasi.

Oma kodulehel olen teinud sellest pikema ülevaate, mida saab lugeda siin.

Kas perearstilt nõuab see suurt nupukust, et välja mõelda variandid, kuidas jõuda patsiendini ka siis kui see füüsiliselt pole võimalik?

Tegelikult on meil nüüdsest hoopis suurem võimekus ka füüsiliselt kohale jõuda ja inimesi aidata! Olgem ausad- oma tervisekeskuses koos meeskonnaga ja aparatuuriga oleme märksa tulemuslikumad. Seega peaks patsient jõudma inimväärselt kokkulepitud ajal vastuvõtule. Mul avanes võimalus osta invabuss 3 ratastooli ja lamaja haige kohaga.

Tõstamaa vastne invabuss

Bussil on korralik elektriline tõstuk, patsiendi aitamine sisse-välja on inimväärne.

Invabussi mõte on mul olnud juba kaua. Seda on vaja: liikumispuudega või raskes seisundis patsiendi transpordil kodunt vastuvõtule, haiglast koju või kodunt haiglasse.

Ja teema, millest palju ei räägita – EMOsse sattunud haige transport koju või hooldekodusse on hell teema. Sageli selgub ju öötundidel, et patsiendile on vaja tulla järgi. Omastel ja sotstöötajatel on väga raske korraldada transporti, eriti maapiirkonda 50-70 kilomeetri kaugusele. Ja nii on patsient sunnitud paremal juhul hommikuni konutama kuskil koridoris. Võib juhtuda, et ennemalt mitte väga haige inimene jääb nii täiesti haigeks ja vajab juba tõsist haiglaravi.

Võib juhtuda, et patsient võetakse sotsiaalsetel näidustustel haiglasse, samal ajal kannatab tõelist haiglaravi vajav haige. Oma invabussiga loodan nüüd neid probleeme veidi leevendada.

Loomulikult kerkib palju küsimusi, kuid hea tahtega on need lahendatavad.

Tõstamaa vastne invabuss

Selline töövahend peaks olema kindlasti iga perearstikeskuses. Mitte aga šiki välimusega autod, mille mainimise pärast mõned mu kolleegid said üsna pahaseks.

Uskumatu tervisekeskus

Muuseas ja ääremärkusena: enam kui 20 aastat töötas doktor Veskimägi räämas kortermaja kahes korteris tegutsenud tervisekskuses. Täna on seal silt: „Nendes ruumides toimus perearst Madis Veskimägi vastuvõtt 20.06.1996–14.09.2018”.

Seejärel aga avati Tõstamaal 310 000 eurot maksnud tervisekeskus, mille maksumusest 20 protsenti tuli PRIAst ja 80 protsenti rahastas Madis Veskimägi ise.

Vaadake videost, milline see keskus välja näeb!

Keskuse avamise järel kirjutas kohalik ajaleht Tõstamaa Tuuled järgmist: „Sellised lood juhtuvad, kui Rahandusministeerium teatab, et Tõstamaa on mõttetu, perspektiivitu ja jätkusuutmatu koht ega vääri raha perearstikeskuse renoveerimiseks. Perearstil soovitati vastu võtma hakata Pärnus või Lihulas.

Aitäh sulle, Madis Veskimägi, visaduse ja ilusa tervisekeskuse eest!”

Segadus seltsis

Doktor Veskimägi, palun selgitage, millega te ajasite mõned oma kolleegid nii kurjaks, et nad otsustasid teid Eesti Perearstide Seltsist välja heita?

Kardan, et tegemist oli massile omase käitumisega, hakata vastu sellele, mis massile ei meeldi. Mitte tunnistada enda omadest teistsuguseid seisukohti. Panna pahaks kui meedia minuga suhtleb arvates, et see on eneseupitamine.

Kas võiksime resümeerida, et tegemist võis olla perearstide seltsi poolse piinliku vahejuhtumiga, millest tasuks kiiresti üle saada?

Mullegi tundub, et seltsis on täna segadus, ei saada aru, mis üldse toimub. Õnneks olen saanud toetavaid kirju ja telefonikõnesid, ma ei ole üksi. Paanikat külvab ka fakt- kuidas sai ajakirjanik lugeda sama teadet, mille olin saanud ise mõned tunnid varem. Kuidas nii delikaatne info sai jõuda ajakirjandusse, see ei ole veel selgunud. Loodan, et ei järgne tõsist nõiajahti ja kellegi väljaviskamist.

Ja kellele oli siis seda paksu pahandust vaja? Minulgi on uni ja hingerahu rikutud rääkimata sadadest patsientidest, kes küsivad et kas mind lastakse nüüd lahti ja kas Audru patsiendid jäävad jälle perearstita.

Valeinfo ja laim

Eesti Perearstide Seltsi juht doktor Le Vallikivi ütles Eesti Ekspressile Madis Veskimäe väljaheitmist kommenteerides, et arst on oma avalikes sõnavõttudes ning artiklites esitanud väärinfot perearstiabi korralduse osas, minnes oma tegevuses vastuollu seltsi põhikirja ja arstieetikaga.

„Arvamuste paljusus on igati tervitatav, valeinfo ja laimu levitamine aga kindlasti mitte,” teatas seltsi juht. Pikemalt siit.

Doktor Veskimäe mõtted väljaheitmise järel saab lugeda tema Facebooki kontolt.

Madis Veskimägi

Tavatu lõpetus

Paljugi sellest, mida Madis Veskimägi teeb, võib tunduda harjumatu, tavatu. Näiteks ka doktori enda vändatud videofilm nimega "Tavatu koduvisiit". See, üks sadadest Veskimägi videotest näitab, kuidas perearst käivitab ATV, et jõuda läbi mudalaamede eaka patsiendi juurde.

Filmi, mida tänaseks vaadatud ligi 7000 korda juhatab tohtrist filmimees Veskimägi sisse järgmiselt:

"Teekond Endli koju on veidi teistsugune. Nimelt viib see läbi kunagise prügimäe, vihmasel ajal on maapind siin päris pehme. Kui ilm on kuiv, pääseb autoga hõlpsalt läbi, märjemal ajal aga peab sumama, kummikud jalas, sadakond meetrit läbi põhjatu tee. Kui vanapaari tervis kehvem, siis päris oma jõududega ei saagi hakkama. Appi tulevad nooremad pereliikmed, transpordivahendiks ATV. Lootus aga on, et peagi parandatakse teelõik nii, et see kannataks autosõitu iga ilmaga.

Mul on au tunda Endlit ja Lehtet üle 15 aasta. Endel on töötanud ehitusmeistrina Tallinnas ja tuli pensionipõlve veetma koos abikaasaga tema sünnikodusse. Endli juures äratab suurt lugupidamist ja isegi aukartust tema väga suur kodune raamatukogu. Tema teadmised filosoofiast ja teoloogiast on muljetavaldavad. Olen pidanud mõttes punastama, kui jutulõng kandub Uku Masingule ja tema seisukohtadele ühes või teises elulises küsimuses.

Seekordne koduvisiit ja protseduur on tehtud. Kui leitakse, et koduvisiidid ei ole kulutõhusad siis arvan veidi teistmoodi. Igale inimesele on tema kodu kõige kallim. Kodunt lahkumine lühemaks või pikemaks ajaks ei ole kerge ei patsiendile endale ega tema lähedastele. Transpordi korraldamine, töölt vaba päeva võtmine, aegade sobitamine ja palju muudki- see on paras katsumus. Vaid veidikene kõrvalabi ja tahet, ning inimene saab rahulikult veeta oma vanaduspäevi armsas ümbruses. Rahul on nii vanapaar ise, kui tema lähedased.

Mulle meeldib tulla välja oma kabinetist ja külastada inimesi nende kodudes, selle juurde kuulub ka parajalt vestlust ning mitte ainult meditsiiniküsimustes. Iga inimene ja tema elutee on kordumatu ning õpetlik. Pilt, mis seejuures tekib, on hoopis terviklikum ja kaunim. Ja kus on öeldud, et ainult asfalttee ja lift peab viima patsiendi juurde. Ka sellise tee läbimisel on oma võlu."