Foto illustratiivne Foto: Taavi Sepp

"Sõitsin trammiga. Koos minu ja teiste inimestega olid seal noored napsused mehed. Nad rääkisid eesti keeles. Ma küll ei saa eesti keelest aru, kuid eraldasin märksõnu nagu Hiina ja koroonaviirus.

Kui neid sõnu kuulsin jäin nende poole vaatama. Kuna olen Aasiast ja see teema on aktuaalne. Nad panid mu nendele pööratud pilku tähele ütlesid mulle: You Chinese, fuck off, you bring coronavirus.

Tundsin, et vajun maapõhja. Ma kaotasin hetkeks kogu turvalisuse. Ma ei hakanud nendele selgitama oma tegelikku tausta. Kuid loodan, et inimesed saavad aru, et Aasias on peale hiinlaste ka teisi etnilisi gruppe ja rahvaid. Ma ei ole hiinlane, olen Malaisiast."

Nii kirjutas Jessica oma Facebooki seinal sõpradele-tuttavatele. Suurt numbrit ta sellest ei teinud, kuid oli lahkesti valmis oma kogemust Maalehega jagama, et tulevikus selliseid teadmatusest või hirmudest tingitud vahejuhtumeid ära hoida.

"Mul on Hiina sõbranna, kes elab Soomes, kuid tuleb Eestisse. Ta küsis mu käest, kas inimesed vaataksid teda veidralt kui ta näomaski kannab. Nüüd otsustaski ta seda mitte teha," tõi Jessica teisegi näite, kuidas viirusest tingitud häirekell meie igapäevasuhteid mõjutada võib.

"Me kanname maske mitte seetõttu, et oleme haiged. See on ettevaatusabinõu, et kaitsta ennast ja teisi võimaliku nakkuse eest. Ma leian, et inimesed, kes põrnitsevad maske kandvaid inimesi eelarvamusega, on lihtsalt ignorantsed ja enesekesksed," lisas noor naine.

Kui eeltoodud intsident välja jätta, jääb Jessical Eesti kohta öelda vaid head. Ajutise elamisloa saamiseks tuli läbida pikk ja keeruline tee. Praegu töötab Jessica Ülemiste Citys õigus- ja finantsvaldkonnas.

"Iga kord kui peale mõnda pikka reisi Tallinnasse naasen, panen tähele, kuidas linnapildist vaatab vastu midagi uut. Uued hooned, uued kauplused, uued renoveeringud. Mu enamik sõpru on küll vene taustaga, kuid mulle meeldib Eestis. Mida tulevik toob - raske planeerida, kuid ma pole kindel, et siia jään."