Augusti keskel alanud vihmaperiood lisas omakorda niiskust ja põllumeeste sõnul jõudis kuivatisse vili, mille niiskusesisaldus oli lausa üle 30%. Alla 20 oli niiskusprotsent ilmselt ainult möödunud nädalal, kui püsisid päikeselised ilmad.

KUIVATIPÕLENGUD
Allikas: päästeamet
Levinumad põhjused
Vead tehnoloogilises protsessis
Seadme või süsteemi vale paigaldus
Lahtise tulekolde kasutamine
Elektriseadmete rike või amortisatsioon
Kütteseadmete rike või amortisatsioon

Septembri põlengud

Septembris pidi Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik välja saatma mitu kuivatipõlengute kohta käivat operatiivinfot. 6. septembril põles Põltsamaa vallas Annikvere külas mobiilse viljakuivati ahju ümbruses tolm. Vili lasti kuivatist välja ning põleng kustutati.

20. septembri õhtul teatati, et Vastseliina vallas Külaoru külas tuleb kuivatis viljapunkrist suitsu. Alguses lasti vili punkrist transportlindil välja ja korjati tulekolded vilja seest käsitsi ära. Samal ajal kasteti punkris olevat vilja veega. Tulekahju lõplikuks kustutamiseks tuli punker siiski vett täis lasta. Põleng likvideeriti lõplikult pärast südaööd.

22. septembril põlesid Antsla vallas Kraavi külas viljakuivati ahju juures puuriit ning kuivati seinad. Esialgsel hinnangul olid tulekahju põhjuseks ahjule liiga lähedale pandud puud.

Üks tänavune suurim põleng oli läinud nädalavahetusel Tartumaal Kambja vallas Kavandu külas, kus põles OÜ Estonian Malt viljatöötlemise tehase kuivati-sorteerimishoone. Tegu oli linnasekuivatiga.

Päästjad said väljakutse pühapäeva hommikul. Päästjate saabumise ajaks põles hoone lausleegiga ning selle katus kukkus sisse. Tuld võttis ka kontorihoone ning oli oht tule levikuks põhitootmishoonesse. Kustutamas oli umbes 15 ühikut päästetehnikat.

Nagu teatas Marek Kiik, hävis tulekahjus kuivati ning kuumakahju sai kuivati kõrval olev vilja sorteerimise torn. “Meil läks veel õnnelikult,” ütleb ettevõtte juhataja Ursel Kaarna pühapäevale tagasi vaadates. “Põles ära küll kuivati ja sorteerimisjaam, aga õhtul saime siiski juba tootmist jätkata, nii et meie kliendid selle tõttu kannatama ei pea.”

Ta selgitas, et ei oska veel tulekahju tekkepõhjuseid öelda ning ka päästeameti ekspert pole oma järeldustest teada andnud. Võimalik, et tegu oli mingi elektroonikaveaga. “Ei oska isegi öelda, kas tuli läks lahti kuivati või sorteerimisjaama juurest.”

Nõudeid polegi

Paljud suvinisu ja -rapsi põllud on siiani koristamata ja ilmaprognoos on eesti keeles öeldes s... Kui ilm aga vähegi lubab, läheb põllumees taas kombainima – vihmade tõttu taas märga vilja. Suhteliselt märg on ka see vili, mis seisab laos ja kuivatamist ootab. Kuna välistemperatuurid on jahedad, tuleb taas kuivatikatlale “takka anda” ja oht põlengute tekkeks pole kaugeltki kadunud.

Samas ütleb päästeamet, et tuleohutuse mõttes neil kuivatitele spetsiifilisi nõudeid ei ole – tegemist on tavapärase tööstushoonega.

Kaasaegsetes automatiseeritud viljakuivatites tuleb järgida kasutusjuhendites sätestatud hooldusnõudeid, lisaks on vaja seadmeid tulekahju kiireks avastamiseks ja esmaseid kustutusvahendeid. Kui kuivati automatiseeritud ei ole, tuleb tagada pidev järelevalve seadmete üle. Seadmete järelevalve tegijaks on tehnilise järelevalve amet.