Selline toimimisviis on tehniliselt reeglitega kooskõlas ja loomulikult juriidiliselt korrektne. Põhimõtteliselt peegeldab osapoolte erinevaid väärtusi, kuid on sisuliselt vastuolus kaasamisprotsessi mõttega. Teisisõnu, klassikalise demokraatliku protsessi mõiste on mõneti uuenduslikult (et mitte öelda ebatavaliselt) sisustatud. Riik suhteliselt aeglaselt muutuva kehandina ja enda jaoks kivisse raiutud käsulaudadega ei ole lihtsalt jõudnud selliselt muutunud sisuga kohanduda. Praeguses seisus on protsessi vedajal tugevasti piiratud kaalutlusõigus ja kohustus kõiki argumente käsitleda võrdselt kaalukaina.

Oleme seega olukorras, kus kõigile enam-vähem sobivat lahendust ei ole enam olemas.