TTJA

Tarbija kirjutas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele: „Facebookis kuvas minu seinal pikemat aega toidulisandi pakkumist, mis oli soodushinnaga ja rohkelt auhindu ning teiste tarbijate heakskiitu võitnud. Lubati siidist ja veatut jumet, sest tegemist on ainulaadse valemiga, mis taastab noorusliku välimuse. Esitasin tellimuse, maksin krediitkaardiga 28 eurot ning sain lubatud toote. Järgmisel kuul võeti minu kontolt maha 43 eurot. Sama summa läks maha ka sellele järgmisel kuul. Müüjat üles leida ei õnnestu, sest antud reklaami ma Facebookis enam ei näe.“

Sarnaselt toimis ka teine tarbija, kes tellis sotsiaalmeedias nähtud pakkumise kaudu kaks purki toidulisandeid, liitudes toote tasuta prooviperioodiga. Tasuda tuli vaid 6 eurot saatmiskulu. Järgmistel kuudel saadeti talle 118-euroseid arveid ning tarbija sai teada, et on sõlminud aastase lepingu, nõustudes igakuiselt vastu võtma kaks purki toidulisandeid.

Taolistel juhtudel tarbijad sageli imestavad, kuidas nad lepingulõksu sattusid. Selgitame, kuidas lepingulõksud töötavad ning kuidas neid ära tunda ja hoiduda.

Mis iseloomustab lepingulõkse?


Esiteks, tarbija seob end pikemaks ajaks lepinguga.

Mõlema juhtumi puhul on tegemist lepingulõksuga, kus tarbija teeb tehingu, teadmata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid on raskesti märgatav, kuna kasutatakse kas muust tekstist oluliselt väiksemat kirjasuurust, vähemmärgatavaid värve või paigutust. Sellistele pakkumistele on iseloomulikud kirjeldused „olematu risk“, „otsusta kiiresti“, „100% garantii“.

Internetis sõlmitud lepingutest on tarbijatel õigus ümber mõelda ning tehingust vähemalt 14 päeva jooksul taganeda. Tellimuslõkse iseloomustab see, et pikaaegse lepingu olemasolust või püsivast maksekohustusest saab tarbija sageli aimu alles pikema aja möödumisel, siis kui talle esitatakse ootamatult täiendav arve või võetakse krediitkaardilt maha teatud summa. Selleks ajaks on taganemisõigusega antud aeg möödunud. Samuti on oluline teda, et 14-päevane taganemisõigus kehtib kauplejate puhul, kes tegutsevad Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Paraku sageli on tellimuslõksu taga väljaspool Euroopat registreeritud ettevõtted.

Teiseks, tarbija ei märka, et tegemist on tasulise toote või teenusega

Lepingulõks võib seisneda ka ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosimises osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Sellisel reklaamil klikates ei saa tarbija aru, et tegemist on tasulise tehinguga. Näiteks on sotsiaalmeedias laialt levinud auto hindamisteenus, millega pakutakse tarbijale sertifikaati tema auto turuväärtuse kohta. Reeglina puudub selliste pakkumiste juures kohtustulik teave „Tellimus koos maksekohutusega“ ning tarbijad klikates nupul „OK“ või „Tellin“ ei märka, et antud teenus maksab 88 või 108 eurot. Kuivõrd lubatud sertifikaat laekub tarbija poolt sisestatud meiliaadressile koheselt peale vastava kliki tegemist, puudub tarbijal kaupleja sõnul ka õigus lepingust taganeda, sest teenus on juba osutatud.

Antud lepingulõksudele on omane see, et tarbijalt ei paluta krediitkaardiandmeid, vaid tarbija nime, kodust aadressi ja muid kontaktandmeid, mis võimaldavad tarbijale hiljem arveid saata. Kuigi seaduse järgi ei teki kauplejal tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid, näitab statistika, et ligi 20% tarbijatest tasub arvel küsitud summad, kuigi on veendunud, et ta ei ole tasu maksmisega kunagi nõustunud.

Kuidas ennetada lõksu sattumist?


Hiljutine statistika näitab, et enam kui pool Euroopa Liidu elanikest on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Pettuste hulgas on kõrgel kohal ka ostulõksud. Tõenäoliselt teenivad lepingulõksude taga olevad firmad ELi tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.

Kõige tõhusam kaitse lepingulõksu sattumise eest on nende vältimine, mis eeldab tarbijalt kriitilist mõtlemist ning pettuste äratundmist. Kuivõrd lepingulõksude reklaamid kaovad tavaliselt tarbija sotsiaalmeedia vaatest pärast nendele reageerimist, on pakkuja hilisem tuvastamine ja temaga ühenduse saamine väga raske, kui mitte võimatu.

Kui tarbija otsustab siiski internetis kuvataval pakkumisel klikata, tuleks võimalusel teha sellest vaatest foto ehk kuvatõmmis, et saaks hiljem tõendada lepingueelse teabe sisu. Kindlasti tuleb eelnevalt tutvuda kaupleja üldtingimustega ning uurida kaupleja tausta.

Abi vaidlusele lahenduse otsimisel on siiski võimalik saada vaid juhtudel, kui pakkumise taga olev ettevõte on registreeritud Eestis või mõnes muus ELi riigis.

Tasuta“ prooviperioodiks pakutud toidulisandid. Pärast „Saada mulle mu tasuta purk“ või „Tellin kiiresti“ nupul klikkamist sisestab tarbija enda kontaktandmed. Tõenäoliselt saadetakse tarbijale mitme kuu vältel arveid, viidates mitmekuulisele tellimusele.
TTJA
TTJA
TTJA