Maaleht

„Kuna avalikkuses on maalitud veidi vildakas vaade teadlaste seisukohtadest metsanduse teemal, siis otsustasime teha ülikoolide üleselt avaliku pöördumise, et seda pilti tasakaalustada,“ põhjendab Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid, miks otsustati avaliku kirjaga välja tulla.

Metslaidi sõnul on metsanduse näol tegemist Eesti ühiskonnale väga olulise valdkonnaga, seda nii keskkonna kui ka sotsiaalmajanduslikust vaatest, mistõttu on selle laiapõhjaline ja teaduspõhine käsitlemine äärmiselt oluline. Pöördumisega on kaasa tulnud valdkonnaga seotud tippteadlased kõigist kolmest ülikoolist.

LOE PÖÖRDUMISE TÄISTEKSTI SIIT:


Kolme ülikooli teadlased peavad Eestis toimuva ühiskondliku debati valguses vajalikuks toonitada, et metsapoliitikat peab kujundama teaduspõhiselt. Sealjuures tuleb muu hulgas arvesse võtta metsasektori potentsiaali kliimaneutraalsuse saavutamisel, metsa ökoloogilisi väärtusi kui ka sotsiaalmajanduslikku mõju kogu Eestile, eriti maapiirkondade arengule.

Oluline on ajakirjanduse roll metsadebati vahendamisel. See peab olema faktipõhine ja objektiivne, erinevaid osapooli kaasav ja arvestav. Metsa teemal ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine eeldab huvigruppide vahel tasakaalukat dialoogi, kompromisse ja ühisosa leidmist. Vajalik on riigi poolt metsa ja metsandust puudutava statistika selgem esitamine, mille abil vähendada andmete väärtõlgendamise võimalusi.

Ühtlasi kutsuvad teadlased riiki üles panustama senisest enam metsa ja puiduga seotud teadus-arendustegevusse, et välja töötada meetmeid meie metsade kohanemisvõime suurendamiseks kliimamuutustega ning aidata taastuvat puiduressurssi tõhusamalt Eestis kohapeal väärindada.

Selle kõige valguses on Eesti teadlaste hinnangul vaja teadus- ja arendustegevuses pöörata senisest rohkem tähelepanu kolmele aspektile:

1. Eesti vajab senisest veelgi tugevamat metsateadust


a. Eesti vajab konkurentsivõimelist ja kõrgel tasemel metsateadust, mis aitab läbi teaduspõhiste metsanduspraktikate suurendada Eesti metsade erinevaid väärtusi, sh nii puidu tootmist kui ka süsinikusidumist, arvestades ühelt poolt kliimamuutustega ja teisalt metsade rolliga kliimamuutuste leevendamisel. Seoses kliimamuutustega on Eesti metsad muutumas haavatavamaks erinevatele häiringutele ja kahjustustele. Parimal teadmisel põhinev metsamajandus aitab suurendada metsade vastupanuvõimet ja vähendada võimalikke kahjusid. Kliimamuutuste tõhusa pidurdamiseta ja metsa kohanemisvõimet parandamata võivad elurikkuse tagamiseks rakendatavad meetmed osutuda kasutuks.

b. Tuleb käivitada valdkondade ülesed metsateaduslikud uuringud, mille abil liikuda Eesti metsanduse jätkusuutliku ja tasakaalustatud korralduse suunas, et saavutada metsaökosüsteemide pakutavate erinevate hüvede, sealhulgas majanduslike ja ökoloogiliste (süsiniku sidumine, elurikkuse säilitamine), vaheline tasakaal.

2. Puidu tõhus väärindamine Eestis


a. Riiklik prioriteet peab olema liikumine puidu kõrgematele väärindamise astmetele. Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine pakub naftasaaduste asendamisel lahendusi väga paljudes tööstusharudes. Praegu kasutatakse mehaaniliseks väärindamiseks sobimatut puitu eelkõige energeetikas fossiilkütuste alternatiivina, kuid märksa suurema lisandväärtuse annaks selle puidu kõrgem väärindamine.

b. Välja tuleb töötada erinevate ehitusmaterjalide ökoloogilist jalajälge arvestavad ja suunavad standardid. Eestis on praegu tugev ettevõtlus puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas. Toetamaks veelgi praegust kõrgtehnoloogilist puidu mehaanilist väärindamist tuleb arendada puitarhitektuuri, disaini, materjali- ja inseneriteadusi, et tagada Eesti puittoodetele globaalne konkurentsivõime.

3. Metsapoliitika kujundamisel tuleb vaadata laia pilti


Ökoloogiliste ja looduskaitseliste eesmärkide kõrval tuleb arvesse võtta ka metsanduse sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas tööhõive tagamist Eesti maapiirkondades. Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti olulisemaid tööandjaid ning Eesti väliskaubanduse bilansi peamine tasakaalustaja. Kasutades praegusi globaalseid kliimaneutraalsusele suunatud trende, saaks Eesti kasvatada metsandussektoris loodavat lisandväärtust ning luua ühiskonnale laiapõhjalisemat heaolu.

Euroopa Liidu roheleppes tuuakse välja, et uue metsastrateegia peamised eesmärgid on tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas. See aitab suurendada CO2 sidumist, piirata metsatulekahjude esinemist ja ulatust ning edendada biomajandust, järgides täielikult bioloogilist mitmekesisust soodustavaid ökoloogilisi põhimõtteid. ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste raporti kohaselt aitab metsade tark majandamine ja puidust pikaajaliste toodete valmistamine leevendada kliimamuutuseid. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.