Primalend puhkekeskus Foto: DELFI

Pärnumaal asuva Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskuse perenaise Katrin Ruumeti sõnul neil rahvast käib, aga seltskonnad on võrreldes koroona eelse ajaga lihtsalt mitu korda väiksemad. „Tulu saame vähem, aga tööjõukulu on sama,” ohkab Ruumet.

Puhke- ja seminarikeskusel on viis põhikohaga töötajat, seni veel kedagi koondatud pole. Ettevõte kasutas kevadel ka riigi palgaabi. „Ega me väiksema kollektiiviga hakkama ei saakski, sest majapidamine vajab hoolt. Tavaliselt võtame suvel umbes viis hooajatöötajat juurde, sel suvel pidime ühega piirduma,” räägib perenaine.

Ruumeti arvates jäävad turismiettevõtetest ellu praegu need, kel on tugev meeskond ja kes hoolega kalkuleerivad. „Meil vedas ka sellega, et kevadel sai just viimane pangalaen tasutud.”

Puhke- ja seminarikeskuse perenaise sõnul võiksid riik ja omavalitsused kohalike turismiettevõtete tööd rohkem toetada ja hinnata. „Alati ei peagi järjekordset palgaabi andma. Piisab ka sellest, et omavalitsus ei ehita endale järjekordselt isiklikke seminariruume, vaid kasutab kohalike ettevõtete omi ning riigiasutus ei lähe oma seminari või talvepäevi pidama Lätti, sest sealt saab pisut odavama pakkumise. Praegu seda tehakse.”

Riigilt ühtegi toetust ei saanud


Harjumaal asuva Rätsepa turismitalu peremehe Tauno Rüütli sõnul oli neil võrreldes eelmise aastaga täituvus umbes 30 protsenti. „Firmasid ei olnud, välismaalasi ei olnud. Olid väiksed pered ja olemised,” kirjeldab Rüütli. Kogu suve jooksul toimus turismitalus ainult üks pulm. „Muidu on meil umbes 12 pulma aastas. Selles ühes, mis ära tehti, pidi alguses olema 30 pulmakülalist, aga lõpuks oli vaid kümme.”

Kuna Rätsepa turismitalu on pereettevõte, kus on palgal ainult üks töötaja, siis ühegi riikliku toetuse saamiseks peremehe sõnul nad ei kvalifitseerunud. „Sain teada, et meie turismitalu on liiga väike ükskõik millise toetuse saamise jaoks,” nendib Rüütli.

Praegu kasutatakse toime tulemiseks sääste. „See vana rasv oli tegelikult mõeldud investeeringuks tulevikku, tahtsime hakata kevadel uut lisahoonet ehitama,” nendib turismitalu peremees.

Rüütli sõnul teeb teda murelikuks see, et inimesed on hakanud jälle hoolega oma broneeringuid ära ütlema. „Inimesed kardavad ja pelgavad. Midagi ikka tilgub, aga see, mis turismivallas toimub on ikka väga kehva.”

Turismivautšeritesse mehel erilist usku pole. „Inimesed tormaks nendega ilmselt suurtesse hotellidesse. Väikestel turismiettevõtetel poleks neist mingit kasu.

Loe ka selle nädala lehes ilmunud lugu maaturismi ettevõtete olukorra ja tuleviku prognooside kohta.