Tuumajaama soovite? Miks ka mitte! Kunda kant on üks võimalus.
5700 elanikuga Viru-Nigula vald ja Kunda ümbrus võib kümnendi pärast minna Eesti tööstus- ja energeetikaajalukku me esimese tuumaelektrijaama asukohana. Teel tuumaenergia võimaliku kasutusele võtuni astuti eile Tallinnas avaliku aruteluga samm edasi.
Kultuurikatlas toimunud Eesti esimene tuumaelektrijaamakonverents kandi pealkirja: „Uue põlvkonna tuumaenergia Eestis” ehk siis äraseletatuna väikese moodulreaktori sobivus Eestile varustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks aastail 2030+.
Konverentsi seitsme tunni pikkust salvestust saab iga tuumaenergia huviline vaadata siit.
Kliimamuutusest reaktorini
Et tuumaenergia võib tulevikus Eestile tähtsaks saada näitas konverentsi avasõnavõtja valik – selleks oli peaminister Jüri Ratas. „Pöörame kliimamuutused Eesti eduks,” unistas Ratas tuumajaamakonverentsi avades.
Ta viitas põlevkivienergia kallinemisele selle saastemahu pärast ning energiajulgeoleku vajadusele ka seejärel kui Eesti elektrivõrgud Vene omadest lahti ühendatakse.
„Meil on vaja elektrienergiat ka siis kui tuul ei puhu või päike ei paista,” rõhutasid arendajad firmast Fermi Energia.
Tänaseks nende unistuseks on nn neljanda põlve väikene ehk moodulreaktoriga tuumajaam, millesarnaseid Euroopas veel pole.
Konverentsil teatati, et praegu on maailma eri paigus arendamisel 50 erinevat väikese moodulreaktori disaini, kus vee asemel jahutab reaktorituuma gaas, sulasool või vedelmetall, mistõttu neid peetakse tänastest reaktoritest oluliselt turvalisemateks.
Erinevusena täna tegutsevatest tuumajaamadest ehitatakse uut tüüpi moodulreaktorid valmis tehastes ja transporditakse kohtadele. Vastavalt vajadusele saab käiku rakendada üks kuni mitu moodulreaktorit.
Tuumajaaama plaan pole Eestis esmakordne, 2006 oli näiteks tõsiselt päevakorras Baltikumi ühise tuumajaama rajamine Ignalinasse. Paraku nullis selle Poola projekti kaasamine ja vaidlustesse takerdumine.
Täna ollakse Eestis reaalseist otsustest veel väga kaugel, rõhutati konverentsil korduvalt. Umbes miljard eurot maksta võiva moodultuumajaama rajamine võib olla võimalik alles aastal 2030 ja hiljem.
Valitsus otsustab
Kui kaugele ollakse täna aga jõutud võimalike asukohtade valikuga selgitas Maalehele tuumajaama asutamisfirma Fermi Eergia juhatuse esimees ja kaasasutaja Kalev Kallemets.
„Kõigepeal räägin sellest, mis piirkondadest me asukohana ei räägi. Ja need on Lahemaa, Matsalu, üleujutuse ohtlikud alad. Samuti ei sobi Tallinnale 20 kilomeetrit lähemal asuvad alad. Pärnu laht ei sobi, ka saared ei sobi. Kõik loodus- ja maakikukaitsealad ei sobi, seega sisuliselt ka kogu pankrannik mitte. Seega tulebki vaadata nüüd, mis sealt alles jääb, sest looduskaitset võtame me väga tõsiselt,” selgitas Kallemets.
Kas üks võimalik piirkond on Kunda piirkond, uuris Maaleht edasi.
„Jah, see lähtub sellest, et vald ise on väga huvitatud, aga sellestki, et seal on sihtotstarbeline tootmismaa olemas. Kundas on ka tööstusajalugu ja sadam. Geoloogia on hea. Ülekandevõrk ei ole kaugel,” mainis Kallemets.
Ta lisas, et eelanalüüside käigus selgub, millised võiksid olla teised asukohad.
„Tegeliku asukoha valiku teeb ikkagi vabariigi valitsus ja see käib planeerimisseaduses ette nähtud protseduuridega,” rõhutas Kallemets.
Fermi Energia inimeste kohtumised on lisaks Viru-Nigulale toimunud veel kahe omavalitsusjuhiga. Aga rahvaga kohtumisi nagu olid Kundas, Viru-Nigulas ning Aseris pole mujal veel olnud.
Tuumajaama tutvustamist Viru-Nigula vallavolikogu istungil saab vaadata siit.
„Kuidas aga võtta maha kohalike inimeste hirm tuumaenergia ees,” tundis Maaleht konverentsil huvi.
Kallemets vastas: „Euroopas on sada tuumajaama, millega on ohutult opereeritud aastakümneid. Mitte midagi ei ole juhtunud.”
Maaleht jätkab tulevikuski tuumajaama teemal.
