Karjaküla karusloomafarm Foto: Rauno Volmar

Eilsel riigikogu istungil lükati tagasi ja langes menetlusest välja karusloomakasvatust keelustav seaduseelnõu. Karusloomakasvatajate sõnul teeb neid nõutuks see, et meediaväljaanded avaldavad pidevalt MTÜ Loomus seisukohti, ent mitte karusloomakasvatajate omi.

“Loomakasvatuse vastaste rünnak, mis põhineb valeväidetel ja pooltõdedel, on riigikogus tagasi tõrjutud. Ründjate vihakõned, mida on illustreeritud maailmast kokku korjatud vigaste loomade piltidega on ebaeetiline ja kõiki loomakasvatajaid solvav. Arusaamatul kombel on äärmiselt kallutatud ja emotsioone üleskütvad materjalid leidnud tee ka ERR -i uudistesse ning teisedki meediakanalid avaldavad kriitikavabalt valedest ja pooltõdedest kubisevaid Loomuse materjale.” kommenteeris Aado Oherd Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust riigikogu otsust.

“Eelnõu algatajate põhiline argument on olnud, et “loomade aretamine ja kasvatamine peamiselt või ainult karusnaha saamise eesmärgil on ebaeetiline”. Pidevalt väidetakse, et farmides peetakse metsloomi, mis on loomulikult teadlik valeväide, kuna metsloomade farmides pidamine on Eestis seadusega keelatud. Tegelikult kasvatatakse ja aretatakse karusloomafarmides põllumajandusloomi” lisas Oherd, kes on ühtlasi ka tunnustatud loomaarst.
Ringmajandus karusnahavaldkonnas
Foto: Eesti Karusnahaliit

Oherd juhib tähelepanu, et seitsme Euroopa ülikooli teadlaste poolt on välja töötatud karusloomade heaolu tagamise süsteem WelFur, millele on hiljuti oma heakskiidu andnud ka Euroopa Komisjon. Kõnealune süsteem vaatleb ja hindab rohkem kui 20 erinevat karusloomade heaolu puudutavat aspekti ja see kehtib kogu Euroopa Liidus.

“Lisaks on karusloomakasvatus eeskujulik näide ringmajandusest, kus jäätmeid praktiliselt ei teki”, kommenteeris mees. “Siinkohal eiratakse loomaõiguslaste ja neid toetavate poliitikute poolt fakti, et liha-, kana- ja kalatoodete valmistajad müüvad tootmistes tekkivad ja inimtoiduks kõlbmatud jäätmed karusloomadele söödaks. Ühe lüli ringmajanduse tsüklist väljajätmine tähendab aga kõigi sellega seotud toodete hinnakasvu”.
Karjaküla karusloomafarm
Foto: Rauno Volmar

“Me räägime palju sellest, kuidas Eestisse meelitada välisinvesteeringuid ning suurendada eksporti, kuid samal ajal ei kasutata targalt neid võimalusi, mida meie kliimatingimused soosivad” märkis Oherd.

“Kutsungi enne valimisi erakondi tõsiselt arutlema selle üle, kuidas me saaksime ettevõtlust maapiirkondades parandada ning targalt oma geograafilist asendit ning kliimatingimusi ära kasutada. Karusloomakasvatusele jätkusuutliku programmi ja poliitilise stabiilsuse loomise läbi võiksime eeskuju võtta Soomest, kus karusloomakasvatus on võetud riilikuks prioriteediks, kuna see sektor rikastab elu maal ning kasvatab eksporti”.

Karusloomakasvatajad leiavad, et teema vajab ühiskonnas laiemat debatti, sest elu maapiirkondades kiratseb ning karusloomakasvatus võiks olla üks võimalus, kuidas läbi välisinvesteeringute ning kohapealse ettevõtlusstabiilsuse tagamise võiks maaelu arengut rikastada.
Karjaküla karusloomafarm
Foto: Rauno_Volmar

Ühing juhib tähelepanu, et sellel teemal on tehtud vastav uuring Ida-Virumaa kohta, millest selgub, et kõnealuse valdkonna süsteemne arendamine selles piirkonnas aitaks ergutada ettevõtlust, luua töökohti ning suurendada eksporditulu.

Ühing juhib tähelepanu, et karusnahasektori arendamist soosivad omavalitsused ning selle keelustamise vastu on muuhulgas maaülikool, maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda ja paljud teised ettevõtluse ja maaeluga seotud organisatsioonid.

Riigikogus hääletati eile 28 poolthäälega edasisest menetlusest välja seaduseelnõu, mis oleks keelustanud Eestis karusloomakasvatused, 25 saadikut olid vastu, 30 kohalolnud saadikut jätsid hääletamata ning 17 saadikut puudusid.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing (EKAÜ) koondab enda alla kõiki Eesti karusloomakasvatajaid.