Juustuvalik laienes mullu mitmete kodumaiste toodete võrra. Foto: Anni Õnneleid

Kõige laiem oli mullu septembris tehtud uuringu kohaselt õlle sortiment, mida oli keskmiselt 249 nimetust kaupluse kohta (122 kodumaist ja 127 imporditud). Küpsiseid oli pakkumises 176 nimetust (31 kodumaist ja 145 imporditud), juustu 135 nimetust (79 kodumaist ja 56 imporditud), viina 135 (54 kodumaist ja 81 imporditud), suitsuliha 125 (106 kodumaist ja 19 imporditud).

Juhtpositsioonil sortimendi kasvus oli juust, kus valik kaupluses kasvas 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga 19 kohaliku ja 22 imporditud juustusordi võrra. Sortimendi laienemisele aitas kaasa laktoosivabade juustude üha kasvav populaarsus. Kodumaise määrdejuustu sortiment suurenes 7, leiva 5, lihakonservide 4, keeduvorstide ja veiseliha 2 ja nisujahu valik ühe toote võrra keskmiselt kaupluse kohta. Importtoodetest suurim kasv sortimendis oli juustul (+22 toodet), järgnesid jäätis (17), õlu (15), viin (14) ja küpsised 13 toote võrra keskmiselt kaupluse kohta.

Seevastu kodumaise jogurti valik vähenes aastaga 16 toote, küpsiste ja kohupiima valik 9, konservkurkide valik 6, sealiha 5, suitsuliha ja õlle 4, jäätise, linnuliha ja mahla 3 valik 1 toote võrra keskmiselt kaupluse kohta. Importtoodetest vähenes sortiment enim mahla osas (-25 toodet keskmiselt kaupluse kohta).

Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. „Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoodegrupis, seal kus sortiment on kõige suurem, oli käive koguni üle 90 protsendi,“ tõi positiivse tõdemusena välja uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.

Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.

Importkauba osakaal sortimendis oli suurim toiduõli, kaerahelveste ja küpsiste tootegrupis. Imporditud toiduõli sortimendi kasv oli tõenäoliselt tingitud oliiviõlide suurenenud tarbimisest. Samas Eesti toiduõli sortiment jätkas langustrendis. Kolme viimase aasta võrdluses on kiiresti kasvanud imporditud juustu, kohupiima ja jäätise sortiment.

Kaupluste sortimendivaatlus viidi läbi nelja suurema toidukaupluste keti (Coop, Maxima, Selver, Rimi) suuremates kauplustes 2019. aasta septembris. Kodumaiste tavatoodete osakaal sortimendis oli kokku 56% (2018. aastal 59%). Suurim oli see Selveris 63% (2018. aastal 66%). Järgnesid Coop 56% (2018. aastal 61%) ja Maxima ning Rimi 52% (2018. aastal 53%).

Hinnad

24-st vaatluse all olnud kaubagrupist olid kodumaised tooted odavamad 12-s kaubagrupis (sama 2018. aastal). Importtooted olid odavamad 10-s kaubagrupis (jäätis, sealiha, linnuliha, lihakonservid, keeduvorstid ja viinerid, suitsuvorstid, küpsised, kaerahelbed, konservkurgid ja kala). 2018. aastal olid importtooted odavamad 8-s kaubagrupis.

Kaupluste omamärgitooted on enamasti odavamad kui analoogsed kodumaiste tootjate kaubamärgiga kaubad. Kõige suurem oli kaupluste omamärgitoodete ja kodumaise tootja kaubamärgi toodete hinnavahe kaerahelveste, koorejäätise ja joogivee puhul.

Osakaal käibes

19-s kaubagrupis andis kodumaine kaup üle 50% käibest ja 7 tootegrupis üle 80% käibest. Kodumaine kaup on käibes valdav (üle 90%) vorstide, suitsuliha, piima ja leiva tootegrupis.

2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon võrreldes 2018. aastaga (jaekettide hinnangul) 14 tootegrupi käibes: piim, suitsuvorstid, suitsuliha, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Eesti toodetest kasvatas käibes osakaalu kõige enam veiseliha ja või (9 protsendipunkti) ning sealiha ja lihakonservid (6 protsendipunkti). Vähenes kodumaise kauba osakaal käibes kõige enam nisujahu, toiduõli, õlle, linnuliha ja kaerahelveste grupis.

Viimase kolme aasta lõikes on käibes osakaalu kasvatanud Eesti piim, juust, või, veiseliha, sealiha, lihakonservid, suitsuliha, leiba, küpsiste ja mahla osakaal, samas kui Eesti viina ja kala osakaal käibes on languses. Vaatamata sortimendi vähenemisele (näiteks jogurti, jäätise, sealiha ja konservkurgi osas) eelistab käibe andmete põhjal Eesti tarbija endiselt eestimaist. Värske kala müügikäibes on imporditu osakaal kasvanud.

Imporditud viina osakaalu käibes on suurendanud odavamate viinasortide import Ukrainast ja Valgevenest. Suurim kohaliku toidukauba osatähtsus jaekettide käibes oli ostujuhtide esitatud andmeil Coopis, järgnesid Selver, Maxima ja Rimi.